Kolmeks läks Eestist saadud teadmistega maailma

Soomes pumpasid ja elektrimootoreid tootev Kolmeks OY tegi esimese välisinvesteeringu Eestisse. Kümme aastat hiljem jõudis Kolmeks tootmisega Hiinasse. Oskusteavet saadeti edastama just Eesti tehase töötajad, kes kopeerisid siinse tootmise Aasia suurriiki.

2004. aastal oli ASi Kolmeks kvaliteediinsener Johan Orgusaar Hiinas, kohaliku tööstuspargi nelja seina vahel. Kaaslasteks olid tal viis hiinlast, kes olid tema juhendamisel valmis elektrimootoreid kokku panema. Samamoodi oli ta alustanud kümme aastat varem Eestis. Orgusaar oli koos raamatupidajaga üks esimesi töötajaid ASis Kolmeks, mis asus vanas rinnahoidjate tehases Viljandis pumpasid kokku panema.

Seni vaid Soomes tootnud Kolmeksi idee oli toona liikuda sinna, kus asuvad kliendid. Kuigi kogu Balti riikide ehitusturg oli 1994. aastal sama suur kui Tampere ümbruse oma, nähti vanade küttesüsteemide renoveerimises tulevikku. Seal pidi tekkima nõudlus Kolmeksi pumpade järele. Kuna Eesti ei olnud sel ajal veel Euroopa Liidu liige, oleks Soomes toodetud pumpade Eestisse toimetamine olnud keeruline, seda kas või juba kahe riigi vahelise tollipiiri tõttu.

Tuleb liikuda koos kliendiga

Analoogne põhjus oli nüüd Hiinasse minekuks. Lisaks pumpadele toodab Kolmeks ka elektrimootorite komponente, ettevõtte klientideks on suured mootorite koostetehased. Kõik suuremad kliendid liikusid Hiina turule, ehitades oma tehased Shanghai piirkonda. 2004. aastal otsustas Kolmeks järgneda oma klientidele, et kliendisuhe edasi püsiks. ASi Kolmeks juhataja Leho Haldna ütlusel on nende tootmine kliendi tootmisprotsessi üks osa. Lühikese tarnetähtaja tõttu ja tooraine maailmaturuhindade pideva muutumise tõttu ei ole eriti mõttekas olukord, kus Hiinast tuuakse toormaterjal Eestisse ning pärast siinset töötlust viiakse see tagasi Hiinasse, et seal lõpptoode komplekteerida.

Lisaks tootmise klientidele lähemale viimisele on investeeringute idee olnud ka tööjõukulude vähendamine. 1994. aastal Eestisse tulles oli siinne palgatase viiendik Soome omast. Kuigi praeguseks on Eesti palgad jõudnud Soome tasemest poole peale, räägib Kolmeks OY nõukogu esimees Esko Vuorinen Soome metallitööstuse ajakirjas “Metallitekniikkaa”, et hindab eestlastest personali taset, suhtumist ning paindlikkust. Kalleid masinaid kasutatakse efektiivselt, vajadusel ka kolmes vahetuses ja nädalalõppudel. Leho Haldna kinnitusel on Hiinas tööjõud võrreldes Eestiga odavam. Suurem palgavahe on lihttöötajate osas. Mida kvalifitseerituma töötajaga on tegemist, seda väiksem on ka palgavahe. Kõige suurem kuluerinevus on Haldna väitel lihttöölise ametikohal, kus hiinlaste palk on Eesti lihttöölise palgast 6–8 korda madalam. “Kuid ma ei usu, et Hiina tehase direktor väiksemat palka saab kui mina, pigem vastupidi,” lausub Haldna.

Tehasejuhte on raske leida
Tehasesse juhi leidmine on uue ettevõtte käivitamise ja toimimise võtmeküsimus. Hiinasse saadeti juht Soome Kolmeksist, kusjuures tegelikult on tegemist sünnilt  hiinlasega, kes oli tulnud Soome kõrgkooli õppima ja töötas Kolmeksis. Sellega saadi Hiina Kolmeksi etteotsa kohalik inimene, kes samas tunneb Kolmeksi kontserni. Orgusaare ütlusel on hiinlased tublid: kui näitad ja räägid ette, siis võtavad kinni. Samas on neile oluline, et kohalik ülemus kõik üle räägib. “Neil on sotsialism sees. Mida öeldakse, seda tehakse,” lisab Orgusaar.

Kvaliteediga peab Haldna kinnitusel ikkagi kogu aeg tegelema, muidu läheb see käest ära. Kuigi Hiinas on tihti kaks kvaliteeti – siseturule ja ekspordiks –, lähtub Haldna ikkagi põhimõttest “usalda, aga kontrolli”. “Kui me toome Hiinast mootorite jaoks staatoreid, siis kontrollime alati üle,” räägib Haldna. “Iga uue tootega läheb aega kuni pool aastat, kuni võime olla kindlad, et toodang vastab meie nõuetele.”

Johan Orgusaar jutustab, et mitmed Viljandi tehase inimesed olid kaua aega Hiinas õpetusi jagamas. Ta ise oli kahel korral poolteist kuud. Kuid nüüd on Hiina tehas tööle saadud ja Eestis juurutatud tooteid võib julgelt sinna tootmiseks saata. Haldna selgitusel toimubki Eestis “jalgratta leiutamine”. Seejärel aga kopeeritakse “leiutis” Hiinasse. “Me tahame olla oma klientide jaoks tarnija, kelle juurde tullakse uusi tooteid juurutama,” räägib Haldna. “Kliendi insenerid tulevad ja juurutavad selle meie tootmisinseneridega tootmisesse. Teeme valmis ja kopeerime Hiinasse,” selgitab Haldna veel kord süsteemi toimimist.

Ettekujutust, et Hiina tehas on nagu Eesti koopia, süvendab veelgi teadmine, et ka osad seadmed viidi Hiinasse otse Eesti tehasest. See aga ei tähenda siiski, et Eestis tootmine lõpetatakse. Kolmeksi Eesti ja Soome tehased jäävad tootma Euroopas asuvatele koostetehastele. Ning eelmisel aastal kasutati Hiinasse mineku kogemust omakorda Eestis, kui Kolmeks rajas Narva tootmise allüksuse. Kuna Viljandist enam piisavalt tööjõudu saada ei olnud, renditi ruumid Kreenholmilt. Nüüd on seal ruumides töötamas 19 Kreenholmi endist töötajat. “Sisuliselt tegime Narvas sama, mida Hiinas,“ ütleb Haldna.
Eestist alguse saanud kogemusega on tehaste rajamine Kolmeksil selge. Haldna kinnitusel kulub tootmise käivitamiseks umbes kuus kuud eeldusel, et ruumid on olemas ja neid ei pea ehitama.

Muidugi tuleb investeerida seadmetesse ja pisiasjadeni ette valmistada kõik tootmise alustamiseks vajalikud töövahendid.  


AS Kolmeks

• Asutatud: 1994
• Asukoht: Viljandi
• Tegevusala: Elektrimootorite komponentide valmistamine
• Tootmispind: umbes 10 000 m2
• Töötajate arv: 190 (septembris 2008 oli veel 250 töötajat)
• Käive: 2008: 354 mln kr; 2009 prognoos: 254 mln kr
• Kasum: 2008: 13,7 mln kr; 2009: 6,5 mln kr

Kolmeks AS on kontserni suurim ettevõte

Emafirma: Brandt Group OY

Tütarfirma: Kolmeks AS

• Töötajaid 190
• Käive 2008: 354 mln kr

Tütarfirma: Kolmeks Motors OY

• Töötajaid: 100–120
• Käive 2008: 219 mln kr

Tütarfirma: Kolmeks OY

• Töötajaid: 100–120
• Käive 2008: 272 mln kr

Tütarfirma: Kolmeks Chouzhou Ltd

• Töötajaid: 160
• Käive 2008: 190 mln kr

Allikas: AS Kolmeks


Majanduslangus kärbib Kolmeksi ettevõtteid

Nõudluse vähenemine on jõudnud ka elektrimootorite tööstusesse. Veel eelmise aasta detsembris 50protsendilist kasvu nautinud Kolmeks on tänaseks kaotanud kolmandiku oma käibest.

Eelmise aasta sügisel oli kõik veel hästi. Tipphooajal ei suutnud Kolmeksi Eesti tehas ise kõiki tellimusi täita ja osade tellimuste rahuldamiseks tuli toodang tuua Hiina tehasest.

Viljandi ümbrusest oli otsa saanud sobiv tööjõud ning ettevõte rajas tehase Narva, et kasutada ära seal töötuks jäänud Kreenholmi töölisi. Detsembri käive oli aasta varasemast 50% kõrgemal.

Uus aasta aga on peo lõpetanud. Jaanuari tulemus näitas käibes juba –35% võrreldes varasema aastaga. Kui tippajal tegi ettevõte kuus käivet 35 miljonit krooni, siis nüüd on sellest järele jäänud vaid 19 miljonit.

Sama saatus on tabanud ka Hiinasse rajatud tehast. ASi Kolmeks juhataja Leho Haldna sõnul on neil 40 protsenti tellimustest läinud, 60% jäänud. “Nemad töötavad seal ainult kolm päeva nädalas,” lisab ta.  

Tanel Raig,
ajakirjanik

Inseneeria; on Facebook