Eestlased ehitavad autosid ümber naftašeikidele

Kirjutanud Mati Feldmann

Eestis ehitatud kiirabiautod sõidavad lisaks Eesti teedele ringi ka Kuveidis, Iraagis, Saudi-Araabias jm. Eestis autosid ümber ehitav firma on Pärsia lahe äärsetes riikides võistlemas ameeriklastega, tõrjudes nende autosid oma kvaliteetsema tootega.

Tanel Raig,
ajakirjanik

Tabasalu külje all on endises kanalas ennast sisse seadnud Eesti üks suuremaid kaubikute ümberehitajaid OÜ Profile Vehicles Baltic. 20 töötajaga firmas valmib aastas ligukaudu sada ümberehitatud kaubikut. Neist ainult 15–16 jäävad kiirabiautodena Eestisse. Eksootilisematest maadest jõuavad aga Tabasalus tehtud kiirabiautod Hiinasse, Taiwani, Koreasse ja Pärsia lahe äärsetesse riikidesse. Ettevõtte juhataja Sven Kabuni väitel läheb nendesse riikidesse mõnikord ainult 1–2 autot aastas, teinekord on aga hanked ka suuremad. Kabuni ütlusel on Saudi-Araabia ja Kuveit paljuski üles ehitatud Ameerikale. Nüüd on nad aga hakanud vaatama ka Euroopa poole. “Sest Euroopa kvaliteet on parem,” kinnitab Kabun ja räägib, kuidas Ameerika autode siseehitustes on veel palju kasutusel vineeri, samas kui Euroopa autode ehitajad kasutavad ABS-plastikut.

Pekingi olümpiamängudel oli kaks “meie” kiirabiautot
Eksootilistest riikidest klientide otsimine toimub Kabuni sõnul käsikäes emafirmaga. Profile Vehicles Balticust kuulub 51% Soome emafirmale. “Oleme emafirma juhiga koos neid riike läbi sõitnud,” räägib Kabun. Hiinlaste puhul aga toob Kabun esile, et neil on ette nähtud teatud hulk raha, et osta väljastpoolt Hiinat. Eesmärk on tuua värskeid ideid kohalikku toodangusse. Nii sõitiski eelmise aasta Pekingi olümpiamängudel ringi ka kaks Profile Vehicles Balticu kiirabiautot. Olulised on ka isiklikud suhted. Soome emafirmas on tööl oma hiinlane, kes tunneb kohalikku kultuuri ja keelt. Saadud on ka head kontaktid kohapealsete autoesindustega, kes Eesti ümberehitajat klientidele soovitavad. Inimlikku laadi suhted on sealsetes riikides olulised, rõhutab Kabun.

Siinsel tootmisel hinnaeelis praktiliselt puudub
Väikebusside ümberehitusele spetsialiseerunud ASi Avestark toodangust läheb välismaale ligi pool. Ettevõtte juhataja Ivar Sergo ütlusel pidid nad end 3–4 aastat tõestama, enne kui välismaalt hakkasid tulema esimesed tõsisemad tellimused. “Skandinaavia turul ei ole kliendi jaoks 5000 eurot nii määrav hinnavahe, et ta tormaks seepärast Eestist midagi tellima,” räägib Sergo. Tema kinnitusel pigem ei võeta riski ega tellita tundmatu, kodust kaugel asuva tootja käest sõidukit – makstakse kõrgemat hinda ja minnakse kindla kvaliteedi peale.
Madalama hinna pakkumine iseenesest on juba keeruline. Kuigi tööjõukulud on natuke väiksemad kui näiteks Skandinaavias ja Euroopas, on Sergo väitel Eestis väga raske saavutada tööjõu efektiivsust. Seetõttu sulab tavaliselt olematuks ka tööjõu odavuse edu. Sergo sõnul on tihedas ekspordikonkurentsis püsimise võti võimalikult palju standardiseerida ehk vältida üksikuid eriprojekte. “Tootmise kogu edu alus on standardne ja stabiilne protsess ning selle kaudu saavutatud efektiivsus. Meie keerulisel alal võib iga uuendus ja eriprojekt väga lihtsasti ebaõnnestuda. Standardse ja stabiilse tootmisprotsessi korral võib lugeda alles midagi õnnestunuks,” selgitab Sergo.
Teised kaubikute ümberehitajad standardiseerimise ideed ei rõhuta ja on valinud pigem vastupidise strateegia. Oma toodangust ligi 70% eksportivas ASis Silwi Autoehitus öeldakse, et neid hinnatakse eelkõige innovaatiliste ja personaalsete lahenduste tõttu. Ettevõtte ümberehituste maht sõltubki otseselt erilahenduste omapärast. Aastamahud on ulatunud ligikaudu 100 sõidukini.
Sven Kabun ütleb, et kui näiteks Saksamaa firmad, kus on palju tugevaid autode ümberehitajaid, on orienteeritud rohkem koduturule, siis Profile Vehicles on paindlik ning autosid tehakse vastavalt kliendi vajadustele. See on ka Profile Vehicles Balticu üks edu põhjus eksootilisemates maades.

Kõike ei kopeerita soomlaste pealt
Ettevõttes on ka üks inimene tootearenduse peal, kes aitab leida klientidele vajalikke lahendusi. Kuigi Skandinaavia kiirabiautode turg on kokkuleppe kohaselt emafirmaga jäetud täielikult soomlastele, näitab Kabun siiski töökojas laialilammutatud kaubikut. Sellest tuleb kiirabibuss Norrasse. “Täiesti meie väljatöötatud kontseptsiooniga uus toode,” tutvustab Kabun. Kuna Norra on suur riik ja haiglate vahelised vahemaad pikad, siis vajavad nad suuremaid sõidukeid, millega haigeid transportida. Nii on bussi tagaosas kaks kanderaamihaige kohta. Vaheseina taga saab aga auto eesosas transportida istuvaid haigeid.
Autos on soojendusega alumiiniumpõrand, klaaspakettaknad, LED-valgustus, isegi DVD-mängija on, et haiged saaksid tee peal filmi vaadata. Kui auto seisab, hakkab ta vähemolulisi elektritarbijaid välja lülitama. Kogu buss-kiirabi kontseptsiooni väljatöötamine võttis aega pool aastat.
Peamine kiirabiautode tootearen-dus toimub reeglina siiski Soome emafirmas, tunnistab Kabun. Volkswagen Transporteri ja Mercedes-Benz Sprinteri põhjal on kiirabiautod arendatud Soomes. Transporteri vanema mudeli modifikatsioon on tehtud Eestis ja neid autosid toodetakse kiirabiautodeks Balti riikidesse. Kabuni väitel on Skandinaavias ja Eestis ringi sõitvad kiirabiautod erinevad.
Küsimus ei ole autos olevas meditsiinitehnikas, vaid auto enda ümberehitusele kulutatakse Skandinaavias rohkem. Skandinaavia autodesse mahub juba seetõttu rohkem, et seal on kiirabibrigaadid kaheliikmelised, Eestis aga kolmeliikmelised. Suur erinevus on ka sidesüsteemides, mida Rootsi kiirabiautodes on kasutusel kolm erinevat. Kuid Profile Vehicles Baltic on uuteks väljakutseteks valmis. Jälgitakse, millal korraldatakse suured hanked endistes Ida-Euroopa riikides (Horvaatia, Slovakkia). Seal aktsepteeritakse Fiati, Citroëni ja Peugeot’ automarke, mis tähendab, et Profile Vehicles Baltic on valmis arendama kiirabiautosid ka nendele mudelitele.

Kaubikute ümberehitajad Eestis
AS Avestark
Asutatud 1995
Toodang: 9- kuni 22-kohaliste väikebusside ümberehitus ja tootmine
Tootmismaht: aastas ligi 100 väikebussi, headel aastatel lisaks ka ligi 1000 kaubikut (kaubaautod, meeskonnaautod, töökojad, külmustusautod, tõstukite paigaldus, veokastide ja kraanade paigaldus, muud väiksemad sõidukite ümberehitustööd)
Eksport: eksporditakse ligi pool toodetud sõidukitest
Omanikud: Ivar Sergo 63%, Sven Kabun 24%, Toomas Putmaker 10%

OÜ Bennet Grupp
Asutatud 1997
Toodang: kaubikute ja väikeveokite ümberehitus, valmistatakse meeskonnabusse, invabusse, mitmetüübilisi furgoone ja veokaste

OÜ Profile Vehicles Baltic
Asutatud 2002
Toodang: kiirabiautod, kuni 19-kohalised väikebussid
Tootmismaht: aastas ligikaudu 100 autot, millest 60–70% on kiirabiautod
Eksport: ca 70% toodangust. Ekspordiriigid: Läti, Leedu, Holland, Venemaa, Hiina, Taivan, Kuveit, Iraak, Korea, Saudi-Araabia

AS Silwi Autoehitus
Asutatud 1998
Toodang: linna-, takso- ja turismibussid, kiirabiautod, erisõidukid päästetöödeks
Tootmismaht: aastas ligikaudu 100 sõidukit
Eksport: ligi 70% toodangust. Ekspordiriigid: Saksamaa, Soome, Venemaa, Ukraina, Rootsi, Norra, Läti ja Leedu
Omanikud: AS Silberauto

Miks olete otsustanud autode ümberehituse tellida Eesti autoehitajatelt?
Kadri Jõerüüt
AS-i Reisiekspert asedirektor

Oleme tellinud firmalt Avestark ühe Mercedes-Benz bussi, mis sai valmis läinud aasta septembris. Mingeid erilisi nõudmisi me bussile ei esitanud, ainus erand oli esiaknaks valitud panoraamaken (et nähtavus oleks maksimaalne). Lisaks tellisime konditsioneeri ja mikrofoni.
Uurisime ka bussi ostmise võimalusi Saksamaalt. Meile pakutud hinnaklassis ja istekohtade arvult sobivad bussid olid tegelikult toodetud Türgis. Usaldasime Avestarki varasemat kogemust, sh põhjamaa talvetingimustele vastavat keret. Oluline oli ka, et tegemist on Eesti firmaga. Siiani oleme bussiga rahul.

Miks olete otsustanud autode ümberehituse tellida Eesti autoehitajatelt?
Raul Adlas,
Tallinna Kiirabi peaarst

Nii nagu kõik riigieelarvelised asutused, teeme ka meie kiirabiauto ostuks riigihanke. Kiirabiauto kohta kehtib Euroopa Liidus vastav standard, mis tagab auto nõutava suuruse, ohutuse ja funktsionaalsuse.
Kõik kiirabiautod, mis on meil täna operatiivtarbes, on ehitatud Eestis (iseasi, kas ehitaja on 100% Eesti omanikele kuuluv). Mõned reservautod on toodud ka Soomest.
Eesti puhul on mugav jälgida iga auto ehitusprotsessi ja teha vajalikke muudatusi. Iga auto valmib originaalsena vastavalt tellija töö eripärale. Samuti on lahendatud garantiiremondi küsimused.
Kuna riigihanke mõte on saada kõige soodsama hinnaga toode, siis ei saa just väita, et tellija püstitaks eriti keerukaid eesmärke, mille maksumust oleks raske ette näha – tuleb ju auto ost eelarvesse planeerida eelmisel aastal. Kõik muudatused kiirabiautode disainis, mis on aastatega siinkandis toimunud, on olnud autoehitajatele jõukohased.
Igal aastal tellime umbes kolm uut kiirabiautot.

Eesti autotööstus kaotab 30% tellimusi
Koos majanduse jahtumisega kaotab ka Eesti autotööstus kolmandiku tellimustest.

Kõik autode ümberehitajad kinnitavad, et tänavu tuleb arvestada vähemalt 30protsendise tellimuste vähenemisega. Profile Vehicles Baltic tegevdirektor Sven Kabun kurdab, et juba eelmine aasta oli tellimusi 30% vähem võrreldes varasema aastaga. Tänavu tuleb Kabuni kinnitusel tellimuste arv veelgi allapoole.
Helena Hyldahl Silwi Autoehitusest nendib, et nendegi tellimuste maht on tänavu 30% vähenenud. Kuid ettevõttel on uus metall- ja puitmööbli tootmisharu, mille abil loodetakse tulevikus kokkuvõttes tootmismahte säilitada.
ASi Avestark juhataja Ivar Sergo möönab, et tänavune prognoos on umbes 30protsendine mahu vähenemine. “See oleks supertulemus, mida suudavad ilmselt üksikud samal alal tegutsevad ettevõtted,” leiab ta.