Kolumn: Metallid tegid üllatusliku hinnaralli
Pool aastat tagasi Inseneeriale artiklit kirjutades oli mul metallide hindu prognoosida imelihtne. Globaalne finantskriis tuiskas täie hooga ringi, mattes enda alla nii maailmakuulsaid ettevõtteid (Chrysler, General Motors) kui ka riike (Island, Läti). Analüütikutelt kuulis nagu ühest suust, et ees on ootamas pikk ja sügav Suur Depressioon II ning äärmuslikumate vaadetega neist kuulutasid maailma finantssüsteemi ning kogu kapitalismi kokkukukkumist.
Tõnis Oja,
Äripäeva toimetaja-analüütik
Siit oli väga lihtne järeldada, et nõudlus metallide ja teiste toorainete järele jääb aastaks või isegi aastateks madalaks ning eelmise aasta suvel alanud hinnalangus jätkub.
Aga võta näpust. Nõudlus toorainete järele on küll kahanenud, nii nafta kui ka metallide laovarud kasvavad, aga languse asemel on toorainete hinnad teinud fenomenaalse kasvu. Pärast möödunud aasta 36protsendilist kukkumist, mis oli suurim hinnalangus vähemalt poole sajandi jooksul, olid toorainete hinnad selle aasta augusti alguseks kerkinud 15 protsenti. Nafta hind oli aasta algusega võrreldes kallinenud 60 protsenti, metallide hinnad keskmiselt 70, aga vase hind koguni kaks korda.
Ka nüüd on tooraineanalüütikud üsna ühisel arvamusel, aga ainult vastupidisel – nafta ja eriti metallide hinnad liiguvad üles. Saksamaa suurima panga Deutsche Banki Aasia tooraineturgude pealik Simon Grenfell lausus augusti algul Singapuris, et kahe järgmise aasta jooksul luuakse baas tugevale hinnatõusule. Ta ennustas, et hindade “supertipu” risk on märgatavalt kasvanud. Tõsi, Grenfell ei esinda siin hiiglasliku investeerimispanga ametlikku, vaid omaenda isiklikku seisukohta.
Ka Austraalia panga Commonwealth Bank of Australia tooraineanalüütik David Moore usub toorainehindade tõusu. “Inimesed soovivad osa saada majanduskasvu taastumisest,” kinnitas ta uudisteagentuurile Bloomberg.
Analüütiku viimasest tsitaadist tuleneb ka viimase aastakümne üks olulisemaid muutusi, mis on toimunud tooraineturgudel. Kui varasematel aastakümnetel investeerisid tooraineturgudele peamiselt professionaalsed investeerimisfondid, siis viimasel aastakümnel on neile turgudele üha enam raha paigutanud pensionifondid ning tänu plahvatuslikult kasvanud indeksaktsiatele (ehk börsil kaubeldavatele tooraineindeksi fondidele) ka erainvestorid. See aga tõi endaga kaasa uue huviliste grupi, mis suurendab nõudlust metallide järele.
Kui ma eespool kirjutasin, et analüütikud usuvad nüüd nagu üks mees, et metallide hindade tõus aina jätkub, siis absoluutses üksmeeles siiski ei olda. Nii arvab Goldman Sachsi analüütikute meeskond (nemad julgesid aastaid tagasi esimesena ennustada, et nafta hind kerkib üle 100 dollari barrel), et Hiina rahavool metalliturule ei ole jätkusuutlik. Nimelt otsustas Hiina, et suunab osa riigireserve strateegiliste toormete ostmisele. Analoogilisel seisukohal on ka Citigroupi analüütikud.
Üheks märgiks, mis toetab arvamust, et metallide hinnad võivad lähiajal langeda, on Balti kuivlasti indeks, mis peegeldab nõudlust merelaevanduses. Olulisemateks kaupadeks, mida prahilaevadega veetakse, on rauamaak, teravili ja muu tooraine. Balti börsi (tegemist on Londonis asuva meretransporditeenuste börsiga) indeks on alates juuni algusest kukkunud kolmandiku võrra, mis tähendab, et nõudlus selle teenuse järele on oluliselt langenud.
Indeks kerkis kõigi aegade kõrgeimale tasemele möödunud aasta mais – ehk kuus nädalat enne seda, kui hakkasid langema toorainete hinnad. Madalseisu langes indeks aga detsembris, st kaks kuud enne toorainehindade tõusu algust.
Need, kes kardavad metallide hinna tõusmist, saavad selle vastu ennast kindlustada kas tulevikutehingutega (futuuridega)või ostes näiteks börsil kaubeldavaid, toorainete ja metallide hinnaliikumist kajastavaid fondiosakuid. Sobiva variandi leidmiseks oleks soovitav pöörduda oma finantskonsultandi poole.
| Kommentaarid |
|
