Eesti oma brändi tooted: Mudellennuhuvist kasvas välja metallitööstuse kontsern
Viit Tartus tegutsevat ettevõtet koondav Metec on tööstuskontsern, mis on edukalt suutnud välisturul läbi lüüa omatoodanguga – autode eksterjööridetailidega. Ettevõte on suutnud ilma suuremate tagasilöökideta vastu pidada ka masu ajal. Enamgi – mõttes on lausa uued tooteperekonnad.
Tiit Reinart,
ajakirjanik
Meteci alguseks loeb firma juht Toomas Lepp 1993. aastat.
“1992, kui ma veel TPI tudeng olin, algas ettevalmistav periood. Üritasime mingeid tooteid teha tehnikaringide juures. Esimene asi oli tänasega võrreldes natuke teisest valdkonnast – tollal oli väga moes teha sõiduautode salongidesse puitdekoori. Saime ühe sakslasega tuttavaks, kes soovis sama teemat edasi arendada veoautodele,” kirjeldab Lepp.
Nii alustati kursusevennaga kahekesi tootearendust ja loodeti, et oma teadmiste varal saadakse hakkama. Lepal olid tehnikaspordist, mudellennukite ehitamisest, kogemused, mida loodeti rakendada. “Aga ei piisanud sellest,” möönab Lepp.
“Eks minus väike ettevõtluspisik ikka oli sees,” otsib Lepp mälust ajendeid, miks firma püsti pandi, “ja kuskilt oli vaja endale tööd leida. Esimesed ettevõtluskogemused sain isa kõrval tänu tehnikaspordile. Nagu see nõukogude ajal oli, idapoolsed sportlased tegid oma tehnika kõik ise valmis. Ja tegid ka selle tehnikaga äri – müüsid läänepoolsetele maha ja said selle eest valuutat.”
Sealt arvab Lepp endale saanud olevat iseseisvuse, julguse ja pealehakkamise uute asjadega nullist alustada.
Järgmisena valiti juba metallisem teema – autodetailid. 1993. a hakkas tasapisi tekkima oma tootmisbaas ja kliendid. 1994. aastast algas tormilisem areng.
Autosektorisse sattumine tuli tänu Saksa partnerile, kes ida poolt odavamaid tootmisvõimalusi otsis. Esmane koostöö kestis küll vaid kolm aastat, ent põhisuund – autotööstus – oli sellega kinnistunud.
Praeguseks juba ettevõtete grupiks kasvanud Metecist kuulub kolmandiku jagu Saksa kapitalile, suurem pakk on ettevõttes töötavate eestlaste käes.
“Kui me juba seal autotööstuses jalgupidi sees olime, siis edasine areng oli täiesti loogiline,” sõnab Lepp, “oleme liikunud autotööstuse lisavarustuse poolelt, millega alustasime (ilukilbid jms), tõsisemate asjade – nagu originaalosad – poole. Teine suund, milles saime roostevaba materjali kasutada, on toiduainetööstus ja meditsiin.”
Nii kujunesidki välja kolm põhisuunda – omatoodanguna valmistatav autode lisavarustus; autode põhiosad ja allhanke korras roostevabast terasest seadmed ning komponendid.
Mitmetahulisus tuleb raskel ajal abiks
Tänu 2006. aastal Meteciga liitunud Tartu Instrument OÜ-le toodab ettevõte endale ka tööriistu ja seadmeid. “Oleme täna suhteliselt mitmetahulised,” möönab Lepp, “sellised on mujal maailmas eriti suured tööstuskontsernid. Meie mastaapi ettevõtted on pigem spetsialiseerunud kindlale alale. Aga meilgi on ambitsioon saada suureks tööstuskontserniks.”
“Teine põhjus, miks me paljutahulised oleme – Eestist oli omal ajal väga raske midagi kvaliteetset sisse osta, tehnoloogiline tase ümberringi oli väga nõrk. Pealegi,” lisab ta, “igal ettevõttel olid oma nr 1 prioriteediga väliskliendid ja kohalikud partnerid jäid tagaplaanile. Meiega tegeldi siis, kui aega oli. Seetõttu olime Eesti allhankijatega natuke hädas. Ei jäänudki muud üle kui hakata ise tegema.”
Arendada tuli oma tootmisbaasi. Mõne tehnoloogia vallas oli Metec Eestis pioneer – nt õhukeseseinalise toru painutamises. Ka lasertehnoloogias ja robotkeevituses oldi Eestis ühed esimesed: esimene robot pandi tehases püsti aastal 2003.
Omatoodangu ja allhanke kombinatsioon töötab hästi
Meteci toodanguportfellist moodustab praegu allhange 2/3 ja omatoodang 1/3. “Esimesed allhanketööd tulid omal ajal ju nii, et tootmine toodi kallima tööjõuga riigist odavamasse,” kirjeldab Lepp, “pakuti kaasa ka seadmeid ja rakisetehnoloogiad. Teatud juhtudel me ei võtnud neid vastu. Tootmise ületoomisega odavama tööjõuga riiki saime osa ka tehnoloogilisest hüppest. Me ei hakanud lihtsalt oma töötunde müüma, vaid nt asendasime käsitsikeevituse robotkeevitusega.”
Aastast 2002 tehnoloogiasiirdega ei tegelda. Kui tulevad uued tooted, hakatakse neid arendama alates joonistest.
Tehnoloogiline hüpe tagas selle, et ka siis, kui Eestis palgad tohutult kasvasid, suutis Metec edasi toota. Paljud allhankeettevõtted panid neil aastatel oma poe kinni.
Meteci innovatsiooni lõbusamat külge näitab see, et uue tootmishoone avamisel valas isegi ampust robot.
Sünergiat peab otsima igalt poolt
Ligi 95% Meteci toodangust läheb Eestist välja. Ei ole just palju neid ettevõtteid, kes välisturgudel omatoodanguga edukalt läbi löövad.
“Igal ettevõttel peab olema mahuasju ja kasumiasju,” selgitab Lepp, “me ei oleks ilmselt omatoodangu pealt nii kõva kasumit saanud, kui me poleks tänu allhankele endale kiireid ja tootlikke pinke ostnud. Ainult omatoodangu mahuga poleks me iial suutnud endale selliseid pinke lubada. Sünergiat tuleb otsida ja leida igalt poolt ja nii sobilik tooteportfell kokku panna.”
Lihtsast allhankest on Metec juba mõnda aega väljas, ühe operatsiooni detaile enam teha ei võeta. Allhange on sellisel tasemel, et koos kliendiga käib tootearendus. Klient arvestab juba toote loomisel Meteci tehnoloogiliste võimalustega ja kuulab tartlaste soovitusi.
Omatoodang – autode lisavarustus – Metecis laieneb, hõivatakse nii uusi turge, kui lisandunud on uusi tootegruppe. Autode eksterjööridetailide raskuskese on ilult, disainilt ja eristumiselt kandunud rohkem funktsionaalsusele.
Autode eksterjööris pakutakse samuti täislahendust. Kui detailid on tehtud erinevate tootjate poolt, võib autole monteerimisel tekkida probleeme. “Eri tootjate lahendused on ka disainilt erinevad, nii ei pruugi lõpplahendus olla visuaalselt kõige parem.”
Meteci eripära konkurentidega võrreldes on ka see, et lisavarustust toodetakse nii maasturitele, kaubikutele kui veokitele. Euroopas sarnase haardega tootjaid ei ole. Veoautode puhul on asi lihtsam – Euroopas on kuus tootjat ja tehnoloogiliselt ei erine mudelid üksteisest palju. D˛iipide poolel on asi palju kirjum.
“Eksperimendi korras on lisadega varustatud ka üks John Deere’i traktor. Uuema aja traktorid on seest juba luksusauto tasemel. Vaatame, mis sellest projektist tuleb.”
Omatoodangu sissesöömine välisturgudele on Lepa sõnul läinud suhteliselt kergelt. “Me tegime hea disaniniga tooted, olime paindlikud ja lähenesime igale autole individuaalselt,” selgitab ta. “Konkurendid tegid toote, mis sobiks enam-vähem näiteks kolmele autole ja mis oleks n-ö unifitseeritud toode. Me läksime vaevalisemat teed, aga me olime ka uued tulijad ja pidime pakkuma uut lähenemist.”
Nii investeeriti tublisti tootearendusse ja aastani 2001 ei võtnud omanikud ettevõttest raha välja.
Kõige kõvem positsioon on Metecil hetkel Rootsi turul. Hästi ollakse esindatud ka Soomes. Müüki korraldatakse ka läbi Saksamaa. “Saksamaa edasimüüja filosoofia on suhelda hästi palju autotootjatega otse ja müüa meie toode sinna ketti edasi. Meie toode on täna MANi, Iveco, Mercedese, Volvo veokikettides sees, d˛iipide poole pealt on Mercedes, Ford ja Jeep,” ütleb Lepp.
“Nii ta jõuab ka Eestisse tagasi. Lähed Fordi autosalongi, ostad uue Rangeri ja sulle pakutakse ka seda toodet, mida siinsamas kaks kilomeetrit eemal tehakse,” muigab ta.
Samuti turustatakse Meteci toodangut Venemaal, juurde üritatakse haarata Prantsusmaad ja Ühendkuningriiki.
Teatud mõttes vajab Saksamaa turg uut hõivamist, kuna vahepealne esikaitse- ehk nn kängururaudade keelustamise-lubamise ümber käinud a˛iotaa˛ võttis sealsel turul tuure maha. Nüüd on kolm aastat reeglid taas paigas, tooteid sertifitseeritakse, aga kuni turg need omaks võtab, läheb aega. “Tarbijaid, eriti ülikorrektseid sakslasi, tuleb uuesti julgustada neid tooteid ostma,” sõnab Lepp.
Meteci suuremad konkurendid asuvadki Saksamaal. “Üks neist on tootmise väga kõrgtehnoloogiliselt paika pannud. Ta on läinud seda teed, et toodab odavalt, aga on jätnud unarusse disaini. Unifitseerimine on disaini taseme alla löönud. Teine on jätnud Saksamaale ainult tootearenduse ja toodab Türgis. Lisaks on veel väiksema tähtsusega tootjaid ja turusolkijaid. Viimased tegelevad ainult heade müügiartiklitega. Nad ei paku sulle täisprogrammi, vaid valivad ühe populaarse auto ja tellivad Hiinast kaks konteinerit kola sellele autole. Ja teevad sellega äri, võttes ära magusama osa turust muud pakkumata.“
Kapitalismile järgneb bürokratism
Meteci tasemest annab aimu fuajee seinal eksponeeritud mitu kvaliteedisertifikaati.
“Meil käis siin viimati üks sertifitseerija Saksamalt, kes ütles, et kapitalismile järgnev aste on bürokratism,” muigab Lepp. Sakslane kontrollis Metecit ja omistas neile vastavuse DIN 18/800, mis lubab toota Saksa turule ehituslikke kandekonstruktsioone.
“Nii nende vanade Euroopa riikidega on, et tegeldakse seal põhiliselt vaid koostamisega ja tööliste armaada hakkab asenduma kontrollijate armaadaga. See on tõsine oht ja teatud piirist hakkavad nad sellest ka ise aru saama,” möönab Lepp. “Et seda armaadat üleval pidada, peab tootmine järjest rohkem liikuma ida poole. Aga maailm on ümmargune ja ühel hetkel saab ring täis.
“Aga praegu ei jää muud üle, kui sa tahad selles mängus kaasa teha,” nendib Lepp. “Ärgem väga kurjaks mingem: kui sul on ikka suur firma, on loomulikult vaja teatud protsessid kirja panna, et kõik inimesed asjadest ühtmoodi aru saaksid. Täidame teatud nõudeid ka täiesti vabatahtlikult, ilma mingi kontrolli või sertifikaadita. Et seeriatootmise puhul kvaliteeti tagada, on seda bürokraatiat vaja.”
Palju Meteci tooteid vastab juba kõrgeimale, autotööstuse kvaliteedistandardile.
Palgad läksid majanduse väärarengu aastail üle käte
“Kui lugeda kroone, mis pangakontole tiksuvad, siis oleme kindlasti ühed heldemad,” iseloomustab Lepp Metecit tööandjana. “Eriti helded olime neil vahepealsetel majanduse väärarengu aastatel. Nüüd on lõpuks aru saadud, et see areng oli totaalselt tasakaalustamata. Ja meil oli siis ikka eriti raske.”
Lepp kasutab Meteci puhul sõnu korrektne ja stabiilne tööandja. Aastast 1997 ei ole ettevõte palkade väljamaksmisega viivitanud ühtki päeva. Panustatakse töökeskkonda, uues tootmishoones on väga soodsate hindadega söökla, toetatakse töötajate sportimist, töötajad saavad käia saunas. “Üritame võimalikult avalikult suhelda oma töötajatega,” sõnab Lepp. “Personaliosakond koos kvaliteediosakonnaga korraldab täiend- ja väljaõpet. Üritame edendada töötajate karjääri. Koostöö käib Maaülikooli ja kutsehariduskeskusega, sidemed on ka TTÜga.”
Masu paneb ajud kiiremini tööle
2007. aastal teenis Metec 225miljonilise käibe juures 17 miljonit krooni kasumit. 2008. a oldi rekordi graafikus, ent aasta viimases kvartalis kukkus autotööstus ära – tulemiks vaid 10 miljonit krooni kasumit. “Tänavu on nullijõudmine küsitav, ilmselt jääme miinusesse. Käibes kaotame halvimal juhul umbes 30%,” sõnab Lepp. “Oleme ennast ikka kokku tõmmanud küll. Aga meil on olnud õnn omada häid kliente, kes on õige mõtlemisega. Võlglasi meil pole, ei ole kusagile pankrotipessa sattunud. Meil on tööd vähem, aga me ei ole kandnud suuri kahjusid. Ekspordile orienteeritus ja lai haare on aidanud. Kui ühes sektoris on seis kahvatu, siis teises läheb paremini.”
Meteci eelis on ka kõrge tehnoloogiline tase ja kompleksne tootmine, mis hoiab kõvasti kokku logistikakulusid. “Eks ajud tuleb ka kiiremini tööle panna,” pakub Lepp retsepti. “Mõelda välja uusi tooteid, olla aktiivne turunduses. Ajud ongi kiiremini tööle hakanud.”
Metecil on huvitavaid asju plaanis. Sügisel tahetakse turule tuua uued tooteperekonnad. Mis täpselt, sellest Lepp veel kõva häälega rääkida ei taha. “Tooted, mille potentsiaalsete tarbijate hulk on hästi suur,” annab ta vihje. “Vanasti oli igal ettevõttel ka oma laiatarbekaup. Tartu aparaaditehas tegi tööstuslike külmaseadmete kõrval nt vihmavarje. Nali naljaks, aga mõtted liiguvad ja tootearendus käib. Olen tuleviku suhtes pigem natuke pessimist – aga mitte ettevõtte tuleviku suhtes. Ma ei panustaks konjunktuuri paranemisse,” ütleb eduka metallitööstuse juht.
“Arvan, et songime põhjas veel aasta-kaks. Praegune väike elavnemine on tingitud sellest, et laod saavad tühjaks. Aga ei tasu loota, et kasvunumbrid tulevad sellest, et endised kliendid hakkavad sama palju tellima. Kasv tuleb siis, kui võtad teistelt turgu ära või tuled uute toodetega,” prognoosib Lepp.
Ettevõtete grupp Metec
Tarmetec (asutatud 1993)
Stametec (2004)
Metec CNC (2005)
Meteci Eriprojektid (2005)
Tartu Instrument (1951)
Tegevusvaldkonnad:
autode lisavarustus
laevade ja jahtide tarvikud
meditsiinitehnika ja tooted toiduainetööstusele
sõidukite OEM-osad
metallide ja plastide lõiketöötlemine
tööriistaehitus
pinnaviimistlus
eriprojektid
muud tooted ja tarvikud väikeseerias
Meteci CV
1993
Alustati allhanketööde vahendamisega Saksamaa autotööstusele.
1994
Valmisid esimesed omatooted, mis pärast Eesti allhankijate juures valmistamist turustati Saksamaale.
1995
Renditi esimene tootmisbaas Tartu Teaduspargis ja endise RAS Tarkoni territooriumil Puiestee tänaval. Osteti esimesed uued Lääne-Euroopa päritolu tööpingid.
1996
Oksjoni käigus omandati riigilt Puiestee tänava tootmiskompleks Tartus.
1997
Sõlmiti partnerlussuhted Saksa firmaga HS – Schoch.
1998
Eksporditi esimesed maasturite lisavarustuse perekonna tooted.
1999
Alustati roostevabast terasest seadmete ja aparaatide osade valmistamist ja eksporti.
2000
Valmis 1300 m2 suurune, uus ja kaasaegne tootmishoone Puiestee tänaval.
2001
Firmale väljastati ISO 9001:2000 kvaliteedijuhtimise sertifikaat.
2002
Valmis 1600 m2 suurune tehase laiendus Puiestee tänaval. Alustati autode põhiosade valmistamist.
2003
Autode põhiosade valmistamine viidi üle uude tootmistsehhi Sepa tänaval, asutati Stametec.
2004
Tutvustati end esmakordselt autotööstuse allhankijana Euroopa suurimal veoautomessil IAA Hannoveris Saksamaal.
2005
Ettevõte kujundati ümber kontserniks, asutati Metec CNC ja Meteci Eriprojektid.
2006
Metec grupiga liitus OÜ Tartu Instrument RV, endise Tartu Aparaaditehase järeltulija.
2007
Valmis uus, 15 000 m2 suurune tehasekompleks Tartus, Ringtee tänaval.
| Kommentaarid |
|
