Uus raamat: Edujanu
Edujanu
Â
John P. Kotter
A Sense of Urgency
Edu sigitab hõlpsasti rahulolu. See ei pea olema isegi viimase aja edu. Ettevõtte õitseaeg võib jääda kümnekonna aasta taha, kuid selle õitsengu rahulolu kestab edasi sageli seetõttu, et juhid ei märka seda. Arukal, elukogenud juhil ei pruugi olla aimugi, et organisatsiooni hierarhias temast kaks tasandit allpool valitseb selline rahulolu, et tema tuleviku-unistused ei saa kunagi tõeks. Ta võib olla niisama pime sellegi suhtes, et ka tema ise on ohtlikult rahulolev.
Teadvustatud tegutsemisvajaduse (edasilükkamatuse tunde) vastand pole ainult rahulolu. Selleks on ka valesti suunatud, võlts tegutsemisvajadus, mis on sama valdav kui rahulolu, või veelgi salakavalam. Kui organisatsioonis valitseb võlts tegutsemisvajadus, on energilist tegutsemist küll omajagu, kuid seda ajendavad ärevus ja vaen, mitte keskendunud ja otsusekindel võidutahe, tahe võita nii ruttu, kui loogiliselt võimalik. Võltsi tegutsemisvajaduse korral jääb tegutsemisest pöörasevõitu mulje: koosolekute vahet jooksmine, kuhjade viisi dokumente, inimesed valmistavad ette lõputul hulgal PowerPointi esitlusi, nende päevakava koosneb pikast tegevuste loetelust, mis tähendab kihutamist mööda suletud ringi. Kogu selle karusselli suunitlus on aga vildakas.
Võltsi tegutsemisvajadust ekslikult tõeliseks teadvustatud tegutsemisvajaduseks pidamine on tänapäeval tohutu probleem. Pidevat raevukat tegutsemist nähes eeldatakse, et see näitabki tõelist vajaduse teadvustamist. Tühitegutsemine pole lihtsalt torpeedo, mis võib laeva põhja lasta, vaid sageli on see torpeedo ka radariga avastamatu, mis teeb ta kahekordselt ohtlikuks.
Sõnaraamat ütleb meile, et urgency tähendab “pakilist tähtsust”. Kui inimeste seas valitseb tõeline teadvustatud vajadus tegutseda, on nad veendunud, et määrava tähtsusega küsimustega tuleb tegelda kohe, mitte kunagi tulevikus; mitte siis, kui seda on lihtne ajakavasse sobitada. Kohe tähendab tõelist edasiliikumist iga päev. Määrava tähtsusega tähendab, et väljakutsed on edu või ellujäämise, võidu või kaotuse jaoks otsustavad.
Kuidas organisatsiooni pidurite ehk EiEidega toime tulla?
EiEid on üliosavad tegutsemisvajadusele lõppu peale tegema. Kui nad ei suuda saboteerida püüdlusi selle nimel, et rahulolu status quoga väheneks, põhjustavad nad ärevust või võltsi tegutsemisvajaduse tundega seostuvat kasutut askeldust. Igas organisatsioonis on vähemalt üks EiEi, sagedamini on neid aga rohkem. EiEi on midagi enamat kui skeptik. Kui skeptikutele on nende seisukoha ekslikkust kord veenvalt tõestatud, võivad neist saada algatuse tuliseimad eestvõitlejad.
EiEid võivad organiseerida aktiivse vastupanuliikumise ja sageli teevadki seda. Suuremaid vastasseise vältides kalduvad nad tegutsema ääremail: neljasilmakohtumistel, alluvatega peetud nõupidamistel või väljas joogiklaasi taga sokutavad nad jutu sisse kahtlusi ja ärevust soodustavaid väiteid. EiEi võib seda lõpmatuseni teha. Lakkamatu tööga – nagu paljudele EiEidele omane – võivad nad vallandada organisatsioonis väikese kodusõja. Tagajärjeks on see, et kogu teadvustatud tegutsemisvajaduse tunne suunatakse sõja võitmisele, mitte klientide paremale teenindamisele ja uute tehnoloogiate rakendamisele.
EiEidega toimetulekuks on mitu tõhusat moodust. Saada oma EiEid eriülesandega minema, anna EiEidele nii palju tööd, et liigseteks pahategudeks ei jää aega. Ent nendega võib käituda ka sirgjoonelisemalt. „Meie arvamused lähevad lahku ja see kahjustab ettevõtet. Sa pead kas muutuma või lahkuma.” EiEid ei muutu pea kunagi, isegi kui nad väidavad, et kavatsevad muutuda. Sa annad neile töö, mis tähendab madalamale ametikohale viimist. Kui nad ei ole uue tööga nõus, surud sa vallandamise läbi. Üldiselt: ära raiska aega, püüdes EiEisid tegevusse kaasata.
Raamat ilmus eesti keelde tõlgituna Ă„ripäeva raamatuÂklubi raamatuna.
| Kommentaarid |
|
|
||||||||
