Teadus- ja arendustöö toiduainetööstuses: Ene Tammsaare energiast kujunes Piima TAKi sünergia
Kirjutanud Mati Feldmann
“Südamejuust – südamesse suust!“ See lause peaks raadioeetrist olema kõrva jäänud enamikule Eesti inimestest.
Tiit Reinart,
ajakirjanik
Just see probiootiline südame-veresoonkonna tööd kasulikult mõjutav juust sisaldab bakterit Lactobacillus plantarum TENSIA™, mille väljatöötamise taga on Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja ettevõtete aastatepikkuse tööga tekkinud sünergia. Sünergia südameks on pika nimega arenduskeskuse, suupärasemalt juba ammu Piima TAKiks kutsutud asutuse juht Ene Tammsaar.
Karjäär kivi-kivi haaval
“Olen lõpetanud TTÜ keemiateaduskonna toiduainetetehnoloogia insenerina ja töötanud mitmes Eesti suuremas piimatööstuses. Alustasin piima vastuvõtu laboratooriumist, edasi sain meistriks, tehnoloogiks, tootearendusjuhiks. Olin tootmisdirektor ja ettevõtte juht, nüüd TAKi juht. Olen pidanud palju õppima ja pingutama, kuulama ja arvestama teiste inimestega. Tean, et ainult teadmised ja sihikindel, järjepidev töö viib sihile – minu karjäär on laotud kivi-kivi haaval,” kirjeldab Tammsaar. “TAK on hästi loogiline jätk minu töös, sest teadus-arendustöö on mind alati huvitanud ning järgmisele tasandile viinud. Ka koostööl on minu jaoks väga suur tähendus. TAK – see on koostöö.”
TAKi peaeesmärk on koostöös teadusasutuste ja ettevõtlusega uurida piima kui tervisliku ja asendamatu toiduaine ja kõrgväärtusliku biotoorme biotehnoloogilisi tootmis- ja töötlemisvõimalusi ning rakendada kavandatavate uurimistööde tulemusi, mis aitavad tõsta Eesti piimatööstuse ja piimatoodete konkurentsivõimet ning innovaatilisust.
Ene Tammsaar räägib TAKi tegemistest väga innustunult. “Meil on visioon saavutatavast eesmärgist – inimkeha konkreetset funktsiooni toetavate omadustega nn funktsionaalsest probiootilisest piimatootest.” Ta selgitab: “On olemas mikroobide kultuurikollektsioon, kust valime bakteritüved, mille teaduslike uuringute käigus tuvastatud omadused dokumenteerime ja kirjeldame vastavates tüvepõhistes passides. Alustasime suurema valimiga (53 mikroobitüve), millest süvendatud uurimiseks valisime 11 sobivamat. Lõpptulemusena osutusid sobivaimateks kaks bakteritüve, mille omaduste kohta on esitatud patenditaotlused,” võtab Piima TAKi juht kokku keskuse suure uurimistöö.
Tavalisel piimal puudub ekspordipotentsiaal
“Piim on väga tervislik ja asendamatu toiduaine,” lükkab Tammsaar ümber võhikliku küsimuse, mis siis tavalisel piimal häda on, et teda bakteritega täiendama peab. “Aga tavaliste piimatoodetega enam turul läbi ei löö – neile tuleb anda lisandväärtust,” selgitab Tammsaar. “Selleks on nn funktsionaalsed tooted – tervist toetavate või haiguste riski ennetavate omadustega tooted. Funktsionaalseks teevad piimatoote probiootilised bakterid, kiudained või prebiootikumid. Piim on kasulik, aga seda saab muuta veel kvaliteetsemaks.” Ta lisab: “Me teame, et omega-3 rasvhapped on kalaõlis, aga kui lehmale koostada spetsiaalne söödaratsioon, on võimalik loomulikul teel suurendada piimas omega-3 rasvhapete kogust. Need ongi biotehnoloogilised võtted, millega piimale lisandväärtust anda, see n-ö rosin.” Piima TAKi juht on kindel, et ainult lisandväärtusega toode müüb ja sel põhjusel pöördutakse arenduskeskuse poole üha enam.
Pool maailma nälgib, teine pool valab piima maha
Mis praegusel keerulisel ajal piimanduses toimub, sellele oleme kõik tunnistajaks. Pool maailma nälgib, pool kallab piima maha. Kaubandus üritab “piimasõjaga” kliente võita, samal ajal kiruvad karjakasvatajad madalaid kokkuostuhindu. “Kui majanduslik seis on väga raske, saavad ettevõtted aru, et nende ja ülikoolide sünergilises ja väga mahukas teadus-arendusalases koostöös on võimalik uute biotehnoloogiste võtetega luua uusi lahendusi ja innovaatilisi tooteid, mis on väga vajalikud kodumaisel turul, ent millel on ka kõrge ekspordipotentsiaal,” on Tammsaar kindel.
TAK on vahelüli ettevõtete ja ülikoolide vahel. Piima TAKi teadus-arendustegevus hõlmab väärtusahelat piima tootmisest töötlemiseni, mis võimaldab tagada arendustegevuse efektiivsuse ja tulemuslikkuse. TAKi projektides on oma jõud ühendanud tõuloomade aretajad ja geneetikud, söödateadlased, mikrobioloogid, piimatehnoloogid, toitumisteadlased, biokeemikud, arstid jt selleks, et teaduslikult läbi töötada kogu piimatootmise ahel alates aretusest ja söötmisest kuni tervisliku piimatoote valmimiseni. Projektide eesmärgid on püstitatud lähtudes partnerite huvidest, läbiviidav uurimistöö on rakendusliku iseloomuga. Piima TAKi tegevus on ühendanud teadusvaldkonnad ning loonud sünergia põllumajanduse, toiduainetetööstuse ja meditsiinivaldkonna vahele.
“See on uue kompetentsi loomine, millest sünnivad uued tooted,” selgitab Tammsaar. TAKi alamprojektide uurimistöö teemadering on lai – alates looma aretamisest, söötmisest, pidamisest ja tervislike toodete valmistamisest kuni toote tervislikkuse tõestamiseks kliiniliste katsete läbiviimiseni. “Oleme ainuke tehnoloogia arenduskeskuste programmi raames loodud arenduskeskus, kes tegeleb põllumajandusega algusest kuni tooteni välja,” rõhutab Tammsaar.
TAKis on koos tõuloomakasvatajad, loomasööda spetsialistid, piimatootjad ja töötlejad. Üldiselt nad ühise eesmärgi nimel töötades omavahel kokku ei saa, ent TAKi projektides on kõik ühiselt koos.
Piima TAK on OÜ, millest 51% kuulub ettevõtetele ja 49% ülikoolidele (TÜ ja EMÜ). “Ettevõtete osatähtsus on suur, uurimistöö tulemus peab olema rakendatud,” ütleb Tammsaar, tunnustades eriti kolme TAKile õla alla pannud ettevõtet – Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistut, Piimandusühistut E-Piim ja Starter ST, samuti ülikoole – Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli.
“Need on ettevõtted ja ülikoolid, kes panid TAKi projektidesse raha, teadmata, mis sellest tuleb,” sõnab ta, “aga nad olid kindlad, et midagi tuleb. Kui TAK moodustati, käis kümnete kaupa huvitatud ettevõtteid, ent kui jõuti raha panustamiseni, jäi alles kolm julget ettevõtet. Ettevõtted ja ülikoolid teavad, et uurimistöö tulemuste rakendamisel saavad kõik endale vajaliku ning nende kokkuliitmine ühiseks protsessiks, väljundi saamiseks ning rakendamiseks ongi TAKi töö”.
Naised tõid Lõuna-Koreast Eestile kuldmedali
Alluvaid on Tammsaarel ligi poolsada. “Meil on kolme liiki töötajaid – põhikohaga või osalise tööajaga, töövõtulepinguga ja töötajad, kes põhikohaga on ülikoolides, kuid teevad tööd TAKi projektides. Alustasime nelja töötajaga,” sõnab Tammsaar.
Stereotüüpne ettekujutus ütleb, et toiduainetega seotu on rohkem naiste pärusmaa. “Oo ei, naised on tootmises need, kes teevad n-ö tavalist tööd, aga juhid on mehed. Meil on laborites, tootmises naisi rohkem, aga teadlaste poolel on nii mehi kui ka naisi enam-vähem võrdselt”, ütleb Tammsaar. Ometi on üks suuremaid tunnustusi Piima TAKile tulnud tänu naistele – Lõuna-Korea pealinnas Söulis korraldatud ülemaailmsel naiste leiutiste näitusel KIWIE 2009 võitis Eesti kuldmedali. Medal anti Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja Tartu Ülikooli teadlastele sellesama viieaastase töö tulemusel avastatud, uuritud ja juustutööstuses kasutusele võetud bakteri Lactobacillus plantarum TENSIA eest. “Aga see on seepärast, et Eesti naised on natuke aktiivsemad näitustel ja konkurssidel osalema,” lahkab Tammsaar auhinna tagamaid. “Eesti naisleiutajad on saanud auhindu ja teeninud tuntust mitmetel eelnevatelgi konkurssidel”.
Igasuguseid arenduskeskusi on läbi aegade loodud ja neisse raha maetud. Pikapeale on osa neist hääbunud koos maetud miljonitega. Aga Piima TAK on suutnud edukalt püsida. “Tänu ränkraskele tööle. Oleme teinud tööd ja lõpuks on see vilja kandnud,” põhjendab Tammsaar. “Oleme rääkinud vähe, sest tahame oma saavutusi kaitsta, patenteerida.”
Piima TAKil on kavas juba uus funktsionaalne toode
“Meil on hea kompetents, kuidas funktsionaalseid tooteid toota – see on ainulaadne Eestis,” ütleb Tammsaar. “Me teame, et kogu maailmas otsitakse just toiduainetetööstuse abil teaduspõhist edu meditsiiniliste probleemide ennetamiseks ja vähendamiseks ning teadusruumis on tähtsustunud need projektid, mis on suunatud funktsionaalsete tervislike probiootilisi baktereid ja prebiootikume sisaldavate toidutoodete loomisele.”
Hetkel on TAKis käsil üks funktsionaalse toidutoote projekt ning juba järgmisel aastal algavad tootega kliinilised katsed, tõestamaks selle funktsionaalseid omadusi.
| Kommentaarid |
|
