Uudised
Kirjutanud Mati Feldmann
Tipikate insenerivõistlus
Tallinna Tehnikaülikoolis toimub juba kolmandat aastat rahvusvaheline noorte inseneride loomevõistlus nimega Tipikate Insenerivõistlus, kuhu tulevad tehnikatudengid üle Euroopa ja võtavad koos tipikatega omavahel mõõtu tehnoloogiaalaste ülesannete lahendamisel.
Üritust korraldab tudengiorganisatsioon BEST-Estonia, mis on üks suuremaid ja aktiivsemaid omalaadseid Tallinna Tehnikaülikoolis alates 1991. aastast.
Tipikate Insenerivõistlus leiab sel aastal aset 5.^12. novembrini. Erinevatest Euroopa riikidest tuleb kokku 24 tehnikatudengit ning koos 24 TTÜ üliõpilasega lahendatakse Eesti turgu valitsevate firmade poolt püstitatud insenerteoreetilisi ja -praktilisi ülesandeid. Ettevõttes aktuaalsete probleemidega tulevad üritusele lahendusi otsima K-Projekt, Tallinna Vesi, Elion ja Saku. Rahvusvahelistes neljaliikmelistes meeskondades, kus on kaks välistudengit ning kaks tipikat koos, murtakse pead ja otsitakse võimalikult erinevaid innovaatilisi lähenemisi.
Ürituse eesmärgiks on anda tulevastele inseneridele võimalus panna oma teadmised praktikas proovile ning luua kontakte Eesti ning välisülikoolide tudengite vahel, tutvustada Eestit ja tema kultuuri, arengut ning võimalusi Euroopa tulevaste poliitiliste ning majanduslike juhtide seas. Igal TTÜ tudengil on võimalus kandideerida osalejaks Tipikate Insenerivõistlusel ^ olenemata erialast ja kursusest.
Ürituse ametlik koduleht on
www.BEST.ee/insener
-----------------------------------------------------
Eesti sai Astronautikaföderatsiooni liikmeks
12.–16. oktoobrini Lõuna-Koreas toimunud Rahvusvahelise Astronautikaföderatsiooni 60. kongressil võeti EAS vastu föderatsiooni liikmeks. See avab Eesti ettevõtetele, teadlastele ja üliõpilastele uusi võimalusi rahvusvahelises koostöös.
“Astronautikaföderatsiooni liikmeks saamine on uus hea võimalus suhtevõrgustiku loomiseks ja kasvatamiseks. Näiteks on organisatsioonil noorte professionaalide programm, mis tähendab, et ka meie võimekad üliõpilased ja noored spetsialistid on oodatud kas või kohe täna endast teada andma ja stipendiumi taotlema. Lisaks mitmekesised võimalused ettevõtetele ja teadlastele osaleda rahvusvahelistes kosmoseprojektides,” selgitas EASi innovatsioonidivisjoni nõunik Madis Võõras.
1951. aastal asutatud Rahvusvahelise Astronautikaföderatsiooni IAF liikmete hulgas on esindatud 50 riiki, liikmesorganisatsioone on ligikaudu 700, nende seast tuntumad näiteks ESA, NASA, Boeing, ÜRO. Liikmelisus on väga laiapõhjaline, organisatsiooni kuuluvad nii ettevõtted, riigiasutused kui ka mitmesugused mittetulundusühingud ja klubid. Organisatsioon (www.iafastro.org) tegeleb rahvusvahelise kosmoseseadusandlusega, teadusega, kosmoseharidusega, uute tehnoloogiate rakendamisega. Palju korraldatakse ühisprojekte.
Föderatsiooni poolt korraldatav iga-aastane tippüritus astronautikakongress IAC toimus juba 60. korda, seekord Lõuna-Koreas poolteise miljoni elanikuga Daejeoni linnas ning EAS oli seal väljas oma messiboksiga, esindades kümmekonda kosmosevaldkonnas võimekat Eesti ettevõtet ning teadusasutust. Messiboksi külastajaid oli palju, tunti huvi näiteks nii meie optikaseadmete (LDI, Komtronik) kui ka positsioneerimisteenuste vastu (Regio, Oskando, Borthwick Pignon Solutions). “Suurt huvi pakkus ka järgmise aasta mais EASi poolt Tallinnas korraldatav rahvusvaheline satelliitteenuste konverents,” lisas Võõras.
-----------------------------------------------------
Eesti firma arendab nakkushaiguste kodutesti
Idufirma SelfDiagnostics töötab välja kiirtesti, millega saaks kodus lihtsa vaevaga suguhaigusi tuvastada. Sellisest minilaborist võiks tulevikus saada laiatarbekaup, mida saaks osta apteegist paari-kolmesaja krooniga.
SelfDiagnosticu tegevjuht Marko Lehes ütleb, et sisse on antud patenditaotlus ning kolme aastaga plaanitakse katseeksemplarini jõuda. Tootearenduseks kulub ligi 30 miljonit krooni.
SelfDiagnosticu tester meenutaks rasedustesti ning diagnoosiks näiteks herpest, süüfilist, gonorröad ja hepatiiti. Tulevikus võiks välja arendada ka eraldi testi gripiviiruse tuvastamiseks.
Tester eristaks süljest, uriinist või higist vastavatele haigustele viitavaid patogeene. Aga ei asendaks ega konkureeriks mingil moel arsti pandud diagnoosiga. Lõpliku kinnituse haiguse olemasolu kohta organismis annaksid siiski tohtrid.
Praegu on SelfDiagnosticul olemas toote prototüübi lähteülesande kirjeldus. Enne, kui saab rääkida toimivast kodulaborist, tuleb ületada veel nii mõnigi tehnoloogiline väljakutse.
Üks SelfDiagnosticu idee autoreid, Tartu Ülikooli keemiainstituudi teadur Indrek Tulp, ütleb, et haigusi on tänagi võimalik kodus tuvastada, kuid need testid on liialt keerulised. Tulp toob ühe näitena kassetid suguhaiguste kiirtestiks antikehade baasil. “Analüüs võetakse verest. Aga kodus on inimesel tavaliselt raske endalt verd võtta ja seda testida,” ütleb ta. “Pigem on nad mõeldud kasutamiseks nii, et arst, näiteks perearst, läheb patsiendi juurde koju testi tegema.” Apteegitootena oleks eestlaste tester unikaalne kogu maailmas.
Nõudlus käepäraste diagnostikavõimaluste ja säästliku meditsiini järele on maailmas aina kasvamas. “Uuringud näitavad, et 15^24aastastest kasutaks neljandik sellist kiirtesti neli korda aastas. Sest see annab kiire tulemuse ja on diskreetne,” räägib Lehes. Eestit ja lähiriike näeb ettevõte pilootturuna, kuid suurem nõudlus valitseb näiteks Aafrikas.
SelfDiagnostics on Arengufondi äriinkubaatori ettevõte, kuhu on kaasatud ka Stockholmi ülikooli neurokeemia professor Ülo Langel.
-----------------------------------------------------
Salme tõstab meie mereuuringute taset
26. oktoobril sai Lennusadamas tutvuda Tallinna Tehnikaülikooli renoveeritud uurimislaevaga Salme.
Laeva soetamise ja renoveerimise ajaloost rääkis TTÜ Meresüsteemide Instituudi direktor, professor Jüri Elken. Laeval tehtavaid uuringuid ja laeva kasutamist tutvustas sama instituudi sektorijuhataja, professor Urmas Lips.
Salmega on kavas paigutada seadmed hoovuste mõõtmiseks kavandatava gaasijuhtme Nord Stream lähedusse. “Uurimislaev Salme annab meile võimaluse kompleksseteks teaduslikeks mõõtmisteks, olgu selleks gaasijuhtmest tulenevate riskide teadvustamine või näiteks 2005. aasta Pärnu üleujutuse kahjude ennetamine,” rääkis Urmas Lips.
Toimus ekskursioon laevas. Taani kalalaevast uurimislaevaks ümber ehitatud laev on varustatud mereuuringuteks vajalike tipptasemel seadmetega. Uurimislaevaga on plaanis teha ekspeditsioone nii Eesti merealadel kui ka kogu Läänemerel. Lisaks teadustööle on laeva võimalik kasutada avaliku sektori ja ettevõtete huvides tehtavateks uuringuteks.
Uurimislaev “Salme”
Omanik –Tallinna Tehnikaülikool (alates 2006)
Ümber ehitatud SRC Laevateeninduse OÜ poolt (üle antud augustis 2009)
GRT – 223 t
Pikkus – 31 m
Süvis – 2,5 m
Sõidupiirkond – Läänemeri
Meeskond – 6 liiget
Teadlasi/reisijaid kuni 12
Laeval saab põhjalikku teadust teha
Kaks laborit (märglabor ja bioloogia/keemia labor) + mess/seminariruum
Tehniline varustus: kraana 10,5 tm, kaabeltrossvints, vintsid, A-raam
Teadusaparatuur: CTD-sondid, proovivõtukarussell, optilised mõõteriistad, seadmed veeproovide töötlemiseks ja analüüsiks, poijaamadesse paigaldamiseks profileerija, hoovusemõõtjad jm.
| Kommentaarid |
|
|
||||||||
|
||||||||
