Aknatootja Lasita Aken läks üle uuele tooteprofiilile
Eesti vanim puitakende tootja AS Lasita Aken läks oktoobris täielikult üle uuele tooteprofiilile: Tartu tehases valmivad uut tüüpi aknad aitavad säästa energiat ning on soojapidavuse
näitajate poolest ühed parimad Eestis.
Tiit Reinart,
ajakirjanik
Peamine erinevus uuel tooteprofiilil Lasita Softline 78 ja 78 ES on akna lengi ja raami paksus ehk sügavus. Kui klassikaline nn saksa aken on sügavusega 68 mm, siis uus aken on 10 mm sügavam. “On teada tõde, et puitaknas kipub kõige külmem koht olema puit,” ütleb ASi Lasita Aken tegevdirektor Helena Randoja, “ja kui me selle puitosa ajame natuke laiemaks, saame ka akna tunduvalt soojapidavamaks.”
Laiemaks on tehtud ka teisi profiili osi, mis võisid seni olla külma enim läbilaskvad. Samuti on suuremad kõik raadiused. Kui varem oli raadius 4 millimeetrit, siis uuel aknal on suuremad raadiused ehk 8 millimeetrit, mis jätab ümarama vormi.
Klaasiliistu alla on lisatud tihend, mis tagab klaasiliistu võimalikult tiheda kinnituse raami külge. Standardist soojemaks teevad akna ka kaks raamitihendit.
Samuti on muudetud alumise veeliistu kuju, mis samuti välistab külma tungimise tuppa. Nii väheneb ka puidu mädanemise võimalus.
“Kuna puitprofiil on läinud laiemaks (ehk sügavamaks), saame sellesse aknasse panna ka paksema, st soojapidavama klaaspaketi,” toonitab Randoja. “Aken on soojapidav, energiasäästlik ja pisiasjadeni läbi mõeldud.”
Loogiliselt tuleb uus aken ka mõnevõrra kallim senistest – Randoja kalkulatsioonide järgi ca 10^25% sõltuvalt materjali/toorme valikust. Kliendi soojem tuba peaks aga hinnavahe kuhjaga tagasi teenima.
Randoja kinnitusel tehakse hoone kui terviku energiatõhusa optimeerimise seisukohast aktiivselt koostööd nii projekteerijate, ülikoolide kui ka teiste oma ala spetsialistidega, kelle põhitegevusaladeks on energiaauditid, energiamärgised ja energiatõhususe arvutused. “Ainult nii suudame pakkuda klientidele parimaid lahendusi akende ja uste valikul,” lisas Randoja.
Jõutud on hea soojuspidavuse näitajani 1 W/m2K
Tegevjuhi sõnul tuleb mainitud uudse lahenduseni jõudmiseks teha aastaid eeltööd. “Oleme käinud palju Euroopa ja Skandinaavia aknatehastes ja konsulteerinud spetsialistidega,” räägib ta. “Meie jaoks on esimene kriteerium, et akna soojapidavus peab jääma kindlasti alla 1,0 W/m²K, sest Skandinaaviamaades täna juba on nn U-väärtus kas 1,0 või 1,1.”
“See on müstiline number, mille üle hästi palju räägitakse. See on väärtus, mis võetakse aluseks kogu hoone energiatõhususe arvestusele,” selgitab Randoja.
“Täna ei ole veel Eestis kehtivat normatiivi. Oleme EETLi Avatäidete alaliidus korduvalt rääkinud normide kehtestamisest, aga pole omavahel veel kokkuleppele jõudnud,” ütleb ta. “Klassikalise saksa akna soojuspidavus on 1,4, aga kui Euroopa ja Skandinaavia kehtestavad tunduvalt karmimad nõuded, siis ma ei näe põhjust, miks meie peaksime kehvema soojapidavusega akent tootma. Seda enam, et meie huvi on turustada oma toodet ka Eestist kaugemal.”
Täna määravad akende U-väärtuse suuresti ära projekteerijad ja arhitektid, kes arvutavad kogu hoone energiatõhusust ja sobitavad sinna ka akna. “Kui eesmärk on saavutada kogu hoone hea soojuspidavus, ei saa sinna kehva akent panna,” toonitab Randoja, “välispiirdes on avatäide paraku kõige külmem koht. Seinale saab palju soojustusmaterjali peale panna, ent aknaga nii palju mängida ei saa.”
Eriti oodatud on paksem ja soojapidavam aken Venemaa turul, kus kliima on siinsest karmim.
Investeering lubas hakata tootma taani tüüpi akent
Lasita Aken on täielikult Eesti kapitalile kuuluv puitakende ja -uste tootja. Põhitoodangu müüb ettevõte täna siseturule. Lasita Akna tooteid kasutavad paljud palk- ja elementmajade tootjad, kes ekspordivad enamiku oma toodangust. Otse ekspordib Lasita Aken oma toodangut peamiselt Lätti ja Venemaale.
Lasita Aken alustas tegevust 4. novembril 1989. Tänaseks 20 aastat Eesti turul tegutsenud vanim puitakende tootja tegi algusaastail kaheraamseid aknaid, mida eksporditi peamiselt Soome. Paralleelselt soome tüüpi akendega alustati peatselt ka üheraamsete sissepoole avanevate, nn saksa tüüpi akende tootmist. Järjepanu vähenes kaheraamsete akende osatähtsus ^ kuni tootevalikusse jäid ainult sissepoole avanevad puit- ja puit-alumiiniumaknad ning -uksed.
20 aastat tagasi loodigi firma Eesti-Soome ühisettevõttena (Soome firma + Eesti riik). Üsna pea osteti välja nii Soome osalus kui ka Eesti riigi oma. Kuni aastani 2003 kuulus ettevõtte põhiosa Jaak Võsule, lisaks väikeaktsionäridena ettevõtte töötajatele.
Tähelepanuväärne investeering ettevõtte ajaloos tehti 1998. aastal, kui soetati Weinigi aknakeskus UNICONTROL 10, mis oli esimene omataoliste seas Eestis. Seda võib pidada ka kaasaegsete akende liinitootmise alguseks Eestis. Teine olulisema tähtsusega investeering tehti paar aastat hiljem, kui hakati tootma väljapoole avanevat, nn taani tüüpi akent.
2003. aastal said ettevõtte omanikeks isikud, kes olid seotud saeveskitega, mille ostis ära Stora Enso. “Seda aega võib iseloomustada kui suurte plaanide tegemise aega,” meenutab ettevõttes 11 aastat töötanud Randoja. Tollal valitses ehitusbuum, tulu oli kerge tulema. Investeeringute ja tootearendusega polnud eriti vaja pingutada.
“Umbes aasta tagasi oli ettevõte kriitilises seisus – täielik murdepunkt,” sõnab tegevjuht. 2009. a alguses ostis ettevõtte ära Egon Matsile kuuluv Investar OÜ. “See oli Lasita Akna jaoks pääsemine kõige hullemast,” ütleb Randoja.
2009. aasta oli ettevõtte jaoks ühest küljest põnev – Lasita Aken sai sisse hingamise, mis ühes ettevõttes peab olema. “Me tegeleme palju tootearendusega, oleme investeerinud seadmetesse,” räägib tegevjuht. “Tegime ka EASile investeeringutaotluse, paraku ei peetud tavapärasemast soojapidavama akna tootmist piisavalt heaks põhjenduseks. Sellegipoolest ei jäänud meie investeeringud katki – kogu raha, mis uue akna tootmisse investeerisime, on täie ette läinud.”
Teisalt tuli 2009 teha ka karme otsuseid – koondati 12 inimest. “Kurb tõsisasi oli see, et 2008 oli juba näha, et midagi paremaks ei lähe, aga raskeid otsuseid ei tehtud piisavalt varakult,” möönab 2009. aastal tegevjuhi kohale tõusnud Randoja.
Eksportturgudelt masu tõttu suuri tagasilööke ei saadud. Küll aga vähenes oluliselt siseriiklik tarbimine.
“Eestis ei ole palju puitaknatootjaid ^ küll aga piisavalt selleks, et kohalikul turul kogu aeg piike vastakuti ajada,” räägib Randoja. “Ja kahjuks on tekkinud olukord, kus selleks, et mingigi töö kätte saada, müüakse tooteid hinnaga, mis kriitikat ei kannata. Nii pead sa ühel momendil kõrvale astuma, kuna sellise hinnaga ei ole võimalik toota. Hinnavõitluses on aru kaotatud.”
Lasita Aken on jäänud truuks puitakendele
Puitakendele on jäädud truuks kogu etteveõtte eksisteerimise jooksul. “Mäletan, et üle-eelmistel omanikel oli hetkeline uitmõte toota ka plastaknaid, aga õnneks see ainult mõtteks jäi,” meenutab Randoja. “Siin on maailmavaateline erinevus – kas teha naturaalsetest ja keskkonnasõbralikest materjalidest toodet või kasutada tehislikke materjale. Puittoode on ikka oluliselt inimesesõbralikum kui kunstmaterjalist toode.”
ASi Lasita Aken toodete vastavust standarditele ja normidele kinnitab CE-märgis, mis on järgmisest aastast kohustuslik toodangu müügil Euroopa Liidu turul.
20 aastat turul püsida on pikk aeg. “Asi on inimestes,” toob Randoja esile ettevõtte eduka eksisteerimise põhjuse, “ükski ettevõte ei tööta inimesteta. Selles ettevõttes on tehtud palju juhtimisvigu. Aga täna, kui on väga raske, kui iga koolilapse leksikas on sees sõna “masu”, jäävad pinnale need, kes tahavad areneda.
Ja kasutamata ressurss nii inimeste, teadmiste, soovide ja tahtmiste näol on niivõrd suur, et aeg-ajalt tuleb hoogu maha võtta, et mitte kõigi asjadega korraga välja tulla,” kiidab Randoja. “Selle ettevõtte tugevus on inimeste tahe.”
Ettevõtte lähiplaanides on lisaks sissepoole avanevale aknale ka väljapoole avaneva akna kaasajastamine. Eesmärk number üks on teha see soojapidavamaks. “Me oleme toodet enda jaoks lahti kirjutamas, milline see olema peaks. Kui see on tehtud, siis me sellesse tootesse ka investeerime,” sõnab Randoja. “Kas see juhtub kuu, kahe või kolme pärast, sõltub sellest, kuivõrd loovad on meie tehnikud.”
Kaugemates tulevikuplaanides on kolida rendipindadelt oma tehasesse ja sisustada see kaasaegse tehnikaga. “Ega masu igavesti kestma jää,” on tegevjuht optimistlik, “alati tuleb mõelda kaks sammu ette. Alustades tehaste ehitamisega hetkel, kui nõudlus toodete järele on suur, ollakse tegelikult totaalselt hiljaks jäänud.”
Edu Lasita Aknale!
AS Lasita Aken
Täielikult Eesti kapitalile kuuluv puitakende ja -uste tootja
Alustas tegevust 4. novembril 1989
Omanik 100% Investar OÜ (Egon Mats)
Töötajaid 45 (tootmises 30)
Tegevjuht Helena Randoja
Ekspordib ca 30% toodangust
Otseeksport: Läti, Venemaa; majatootjate kaudu: Norra, Taani, Rootsi, Saksamaa, Prantusmaa, Itaalia, Inglismaa, Iirimaa.
| Kommentaarid |
|
|
||||||||
|
||||||||
