Metallide hinnaralli jätkub tõenäoliselt ka sellel aastal
Metallid olid möödunud aastal enim kallinenud tooraine ning ilmselt jätkub hinnaralli ka 2010. aastal, vähemalt esimesel poolaastal.
Tõnis Oja,
Äripäeva toimetaja-analüütik
Hinnatõusu eelduseks on arenevate riikide, eesotsas Hiina, majanduskasvu jätkumine ning lootused, et ka arenenud riigid hakkavad pea sajandi sügavaimast kriisist toibuma.
Kuid hinnaralli võib päädida selle aasta teisel poolel, mil suurriikide keskpangad hakkavad taas intresse tõstma.
Intresside tõstmisel on metallide ja teiste toorainete hindadele topeltmõju. Esiteks jahutab intresside tõstmine üldist ettevõtluskeskkonda. Ning teiseks, börsil kaubeldavate toorainete peamised tehingud on tulevikutehingud (futuurtehingud, mis on kohustus osta või müüa mingit kaupa kindlaksmääratud hinnaga kindlaksmääratud ajal tulevikus). Nende tehingute sooritamiseks võtavad kauplejad reeglina laenu. Mida madalamad on intressid, seda suuremat rahalist ressurssi võivad toorainetega kauplejad mängu panna ning seda suurem on ka tooraine hinna tõusupotentsiaal.
2009. aasta suurimad tõusjad olid värvilised metallid eesotsas vasega. Selle metalli hind kerkis enam kui kaks korda, 139%. Nagu olen varemgi kirjutanud, on metallide hinnatõusu taga peamiselt nõudlus Hiinas. Hiina osa on 43% globaalsest nõudlusest ning see kasvas 2008. aastaga võrreldes 23%. Kui Hiinat mitte arvestada, siis Deutsche Banki arvutuste kohaselt mujal maailmas nõudlus hoopis kahanes 9%.
Investeerimispank Goldman Sachs usub vase hinnatõusu jätku ka sel aastal ^ eelkõige Hiina ja India energeetika- ning ehitussektori järsu tõusu tõttu. Investeerimispank ennustab selle aasta esimeseks pooleks metallile 10protsendilist tõusu. Alumiiniumile ning tsingile ennustab analüütik aga selle aasta esimeseks kvartaliks mõneprotsendilist hinnalangust, sest USA elamuehitusturu kokkukukkumise tõttu on nende metallide osas tootmisvõimsuste üleküllus.
Võimsa tõusu on teinud ka valgete väärismetallide, plaatina ning pallaadiumi hinnad. Nende metallide tähtsaimaks kasutusalaks on autotööstus ning kuna spekuleeritakse, et see tööstusharu tõstab 2010. aastal märgatavalt tootmisvõimsusi, tõusid ka metallide hinnad eelmisel aastal vastavalt 56 ja 117 protsenti.
Kuld on üks väheseid tooraineid, mille hinnatõusu taga on paljuski jae- ehk eraisikutest investorid, kes on aktiivselt ostnud nii füüsilist kulda kui ka nn kullaaktsiaid ehk börsil kaubeldava kullafondi osakuid. Kulla hinna suhtes on väga positiivsed paljud analüütikud.
“Ilma kahtluseta näeme kulla hinna uusi tippe,” kinnitas majanduslehele The Wall Street Journal Londonis asuva väärismetallide turu konsultatsioonifirma GFMS juhatuse esimees Philip Klapwijk.
| Kommentaarid |
|
