Elukeskkond: Müraprobleemid teravnevad uue majanduskasvu saabudes
Eestis kehtisid NSV Liidu koosseisus de facto müranormid ja -seadused, id ning menetluskorrad. Elasime rangema re˛iimiga ühiskonnas, kus norme ja seadusi enam-vähem järgiti ning isikute erainitsiatiiv oli väga madal. Seetõttu ei saanud müraga seotud suuremaid probleeme tekkida, väiksemaid lahendati aga operatiivselt järelevalve korras.
Irina Kurg,
akustik
Kõiki mehaanilisi võnkumisi (sh infra-, ultra-, kuuldavat heli ja vibratsiooni) käsitleb spetsiifiline teadusharu – akustika. Nõuka-aja süsteem kontrollis kogu seda ala, seepärast ei olnud akustikuid vaja nii massiliselt koolitada kui raamatupidajaid või insenere. Ehitusinsenerid said akustikat lihtsustatud kujul. Veel vähem tähelepanu pöörati neile tehnilistele küsimustele tulevaste rahva tervise kaitsjate – sanitaararstide – väljaõppe käigus. Nii et teadusharu, mida peetakse tehnilises füüsikas iseseisvaks, oli ühiskonna silmis algusest saati alahinnatud. Ent see pidigi varjus olema: lõviosa sellest temaatikast on strateegilise tähtsusega.
Mürast teab igaüks justkui kõike ja samas mitte midagi. See on nagu tuumaelektrijaamaga – kõik on korras, kuni jaam toimib, aga mida teha plahvatuse korral? Mis muutus pärast NSV Liidu lagunemist? Leidis aset demokraatia ja erainitsiatiivi peadpööritav kasv ning maa ja rajatiste kaubaks kuulutamine. Spetsialistid siirdusid ühelt mängupõllult teisele.
Müra tekib seal, kus on midagi korrast ära. Seda kasutatakse ära defektoskoopias. Kahjuks arenevad majanduses tehtud vead samuti müratekitavateks defektideks. Rahvas kannatab mõnda aega ja hakkab siis torisema.
Analüüsi aluseks on Tallinna mürakaebuste arv
Müraprobleemide analüüsi üheks aluseks võib võtta Tallinna linna mürakaebuste statistika (Tallinna Tervisekaitsetalituse andmed). Joonisel 1 on aastate kaupa välja toodud põhjendatud mürakaebused. 2009. aasta statistika on toodud seisuga 20.11.09 ja nende põhjendatuse kohta andmed puuduvad. Suure tõenäosusega võib oodata selle aasta üldarvu jäämist eelmise aasta tasemele. On selgelt näha, et kaebuste järsk kasv algas kümneaastase hilinemisega võrreldes majandustõusu algusega. Ent miks näitab statistika 2006. aasta maksimumi järel langust?
Sel on mitu põhjust. Umbes samal ajal ilmnesid esimesed majandusraskused, eeskätt transiidis ja ehituses, mis on väga mürarikkad valdkonnad. Teiseks oli 2007. aastani korduvaid kaebusi vaid üksikuil juhtudel ^ statistika ei kajasta korduvaid kaebusi, mis said viimasel kahel aastal massiliseks.
2007. aastal sai selgeks, et kaebajat ei rahulda enam viisakas vastuskiri meetmete rakendamise lubadustega. Vana karistusskeem ei toiminud, uut tervisekaitsetalitustel ei olnud. Tagantjärele selgus, et terve rida tõsisemaid kaebejuhtumeid sai alguse tervisekaitse vigade tõttu.
6–10 aastat varem olid meie tervisekaitsjad kooskõlastanud terve rea detailplaneeringuid ja ehitusprojekte, mida just võimalike müratagajärgede tõttu teha ei oleks tohtinud. Nüüd on aga projektid valmis, laenud peale võetud. Oma vigade ja lühinägelikkuse tunnistamise asemel uputatakse kaebajaid demagoogiaga. Viimasel kahel aastal on tendents hoogustunud ning mõnes asjas on kaebekirjade arv ületanud juba 30–40 piiri.
12-korruselised elamud maandumisraja alla?
Kas tõepoolest on esmakordsete mürakaebuste arv langenud? Üldiselt jah. Sel on kaks põhjust: majanduskriis ja elanikkonna väsimus, kes on aru saanud, et jaanalinnu kommetega ning kõik vussi keeranud ametnikelt abi ei saa. Kuid vaevalt see langus kaua jätkub. Majanduse elavnedes ning kiiresti vajalikke meetmeid rakendamata taastuvad liiklus- ja tööstusmüra, teostuvad uued projektid ja planeeringud, paljud neist vastuolus akustika põhireeglitega.
Näiteks on Tallinnas Virbi tn 10 detailplaneeringu kohaselt tohutu liiklusega automagistraali juurde vaja kindlasti elamut. Müravastasteks meetmeteks on pakutud mitmekordseid klaaspakette ja müraseina, mille rajamisega kaob tavainimese ligipääs sealsamas paiknevale bussipeatusele.
Lutheri kvartalisse, mis servapidi asub Tallinna Lennujaama maandumiskoridori madalama osa all, on kavas ehitada kuni 12-korruselised elamud. Samas on lennujaamal heaks kiidetud uus detailplaneering, mille teostumisel võib reisijate arv kasvada 2,5 miljonini (2006 oli reisijaid 1,5 mln). Oluliselt pikendatakse lennurada, mis võimaldab suuremate ja raskemate lennukite teenindamist.
Ei tasu unustada ka Lutheri kvartali naabruses asuvat raudteeharu ning Tallinna trammi ja Edelaraudtee depoosid. Sel suvel võeti vastu Kopli liinide ja lähiala detailplaneering. Ilus koht ja ilus projekt. “Unustati” aga üks pisiasi: keset ala paikneb raudteeharu, mis viib otse Balti Laevaremonditehase territooriumile ja sadamasse ning mida kuhugi nihutada plaanis pole. Mõned elamud on planeeritud raudteeharu rööbastele lähemale kui 30 meetrit. Mida teha, kui majandustõus, mida me kõik väga ootame, hoogu võtab? Kas evakueerida sealt elanikud või sulgeda tehas ning luua töötajatele sotsiaalsed töökohad?
Müravaldkond ametite käest spetsialistide kätte!
Valminud on Tallinna linna mürakaart. Teoreetiliselt peaks sellele järgnema müravastaste meetmete rakendamine. Ainus väljapääs anarhilisest olukorrast on müravaldkonna andmine ametitelt selle ala spetsialistide otsese kontrolli alla.
| Kommentaarid |
|
