Seni, kuni raha trükitakse, kallinevad ka toorained
Olen tooraineteturge jälginud juba peaaegu 15 aastat, aga ei mäleta, et kunagi varem oleksid nad kõik nii
üksmeelselt ühes suunas liikunud, nagu see on olnud viimase poole aasta jooksul.
Tõnis Oja,
investeerimisnõustaja
Kui eelmise toorainete hinnatõusu tsükkel kulmineerus 2008. aasta suvel, siis olid tõusu eesotsas kuld ja tööstuslikud metallid, nafta ja teravili. Näiteks kohvi hind jäi aga suhteliselt madalale tasemele. Seekord on erandeid aga üsna raske leida. Tõsi, kakao hind on poole aastaga kerkinud vaid kaks protsenti ja maagaasi hind protsendi võrra odavnenud. Sama perioodi hinnaralli eesotsas on 90 protsendiga puuvill, millele järgnevad pallaadium (84%), suhkur (78%), mais (74%), hõbe (67%), kaer (55%), soja (53%), vask (51%), riis (49%), kohvi (44%), nisu (38%), apelsinimahl (25%), plaatina (21%). Hinnatõusud on 18. jaanuari seisuga ning dollari arvestuses.
Erinevad tooraineindeksid kerkisid jaanuari keskel kahe ja poole aasta kõrgeimale tasemele ning 2008. aasta suvisest tipust jääb puudu üsna vähe.
Toorainete hinnarallil on kaks peamist põhjust. Arenevate riikide kiire majanduskasv eesotsas Hiina ja Indiaga põhjustab nõudluse kasvu ka toorainete järele. Kuna valdav osa analüütikuid usub, et kiire kasv kestab veel aastaid või isegi aastakümneid, prognoositakse sama ka toorainete hindadele. Taas räägitakse mitukümmend aastat kestvast supertsüklist, mida iseloomustab tavapärasest kiirem majanduskasv. Briti suurpanga Standard Chartered analüütiku Gerald Lyonsi hinnangul algas tsükkel 2000. aastal ning see võib kesta tervelt kolm aastakümmet.
Samas esineb ka risti vastupidiseid arvamusi. Maailma suurima võlakirjafondi PIMCO juhid Bill Gross ning Mohamed El-Erian propageerivad seisukohta, et lähima kolme kuni viie aasta jooksul ootab meid ees hoopis nn uus normaalsus, mida iseloomustab keskmisest aeglasem majanduskasv.
Tegelikult kumbki teineteist ei välista – uus normaalsus võib olla suure supertsükli väiksem lainetus.
Toormehindade teiseks ja paljude spetsialistide meelest tunduvalt olulisemaks põhjuseks on aga USA keskpanga rahapoliitika lõdvendamine (Quantitative Easing), mida lihtsustatult võib nimetada ka rahatrükiks. Keskpanga president Ben Bernanke vihjas rahatrüki teisele voorule (QE2) eelmise aasta augusti lõpus ning novembris tehtigi otsus 600 miljardi dollari emiteerimiseks. See pani kerkima aktsiaturud, aga andis uue hoo ka toorainete hinnatõusule.
Palju odavat raha (dollari, euro ja Jaapani jeeni baasintressid on nullilähedased) mõjub soodsalt eelkõige toorainete hindadele, sest nendega kaubeldakse peamiselt laenurahaga. Meie hakkasime aasta lõpus hinnatõusu eriti valusalt tundma, sest Euroopa võlakirjakriisi tõttu hakkas lisaks dollaripõhistele toorainehindadele kerkima ka dollari kurss. Kõige ilmekamalt tundsime seda oma nahal, kui bensiini hind kerkis lühikese aja jooksul krooni võrra liiter.
Kas ja kui palju USA keskpank ka edaspidi raha juurde emiteerib, ei ole veel teada. Analüütikud arvavad, et see on vägagi tõenäoline, sest maailma suurim majandus peamiselt selle najal seisabki. Kui nii, siis pole toormehindade langust loota niipea. Niikaua kui püsib rahatrükk, tõusevad ka hinnad, aga hinnatõus võib jätkuda veel kauemgi.
| Kommentaarid |
|
