Arutlusi suurelt veelt: Miks valisid Tätte ja Matvere ümber ilma purjetamiseks katamaraani?
Eelmise aasta oktoobri alguses päästis otsad kailt meie kandi kolmas ümbermaailmapurjekas, mille pardal meie kohalikud bardid ja näitlejad Jaan Tätte ja Marko Matvere. Lennuk oli mõnus ühekereline avamerepurjekas, Martha aga kena iseehitatud merealus. Laulumehed valisid oma retke tarbeks aga võimsa ja mugava katamaraani Lagoon 421, nimega Nordea.
Marin Hoffmann,
ajakirjanik
Kuulsaim katamaraan, mis maailmameredel liuelnud on, on ehk balsapuust alus nimega Kon-Tiki, millega antropoloog Thor Heyerdahl Peruust Lihavõttesaartele põrutada soovis, mööda pani ja hoopis Polüneesia saartele sattus. Kõvemad meremehed hakkavad kohe vastu võitlema, et Kon-Tiki oli ikkagi parv, kuid tema kaheks kindlaks alustalaks olid katamaraanile iseloomulikud horisontaalpalgid.
Lugedes erinevaid purjetamisfoorumeid ning rääkides ekspertidega, ollakse meeste alusevalikus skeptilised. Katamaraani peetakse avamerel suhteliselt kaitsetuks ja teatud laines vägagi ohtlikuks. Väited on sellised, et väikse lainega lõbusõidul on tegemist hea sõiduvahendiga, kuid suurema tuule, suurema kiirusega muutub jaht ebastabiilseks ning ebaturvaliseks. Tõsised merekarud oleksid valinud kõik ühekerelise jahi. Mugavus on aga üks argument, mida kõik plusspoolele kannavad.
Erinevalt ühekerelisest, kus ruumi on mõned kuupmeetrid kere sisemuses, valitseb katamaraanil täielik luksus. Kaks keretäit magamisasemeid, pluss hubane salong kahe kere vahel, suur pardaosa hommikusöögilauaga ahtris ning ohtralt ruumi veel vööris. Võrreldes Lennukiga saab ennast magades kenasti sirgu lükata. Igapäevase eluolu seisukohalt on valik ainuõige, purjetamise võlu silmas pidades aga mitte. Katamaraani peetakse pensionäride kruiisialuseks ning väidetavalt ei saa head kiirust kahekerelisega võtta.
Nordea meeskonda kuuluva Tätte, Matvere või Toonart Rääskiga ei saanud kahjuks kontakti võtta ning valikuküsimust arutada. Uurisime seega teistelt kõvadelt purje- ja jahifanaatikutelt, mis võis olla valiku tagamaadeks?
Monohull versus multihull
Ajakirja “Paat” peatoimetaja ja Eesti Purjelaualiidu peasekretär Jaano Martin Ots räägib, et mitmekerelisel (multihull) alusel on sama üldpikkuse juures oluliselt rohkem ruumi, sest lisaks kerede sisemusele saab kasutusele võtta ka kerede vahelise ala. “Sellest ka vastavalt rohkem mugavusi, suurte akendega salong, ohtralt panipaiku ja – niipalju, kui seda laevas üldse olla saab – ka privaatsust. Ilmselt seetõttu tehti Nordea kruiisiks ka niisugune valik,” räägib Ots.
Purjetamise seisukohalt kõige olulisem erinevus monohull- ja multihull-jahtide vahel on, et ühekereline läheb ülepurjestuses kreeni ja hakkab broach’ima ehk viskab külje vette, kuid tõuseb siis oskusliku tegutsemise korral jälle püsti. Ühekerelise puhul on kreeni kaldumine laeva loomulik viis purjepinda ja seega ka tuule jõudu vähendada.
Mitmekerelistel alustel sellist võimalust aga praktiliselt pole – need pildid, kus mitmekerelised alused kihutavad uljalt ühel ujukil, teine kõrgelt veest väljas, on tehtud spetsiaalsete sportjahtide ja väga oskusliku meeskonnaga.
“Hariliku kahekerelise ujuva puhkemajakesega saab selline seis tekkida vaid korraks – enne lõplikku ümberminekut. Kuna mitmekerelise aluse taglas ise kreeni kaldumisega purjepinda ei vähenda, juhtub tuule tugevnemisel selline asi. Alguses koos tuule tugevnemisega kiirus kasvab, kuid kui purjele mõjuv jõud ühel hetkel liiga suureks läheb, keerab taglas laeva kangi põhimõttel uppi – ja siis vajub katamaraan reeglina varsti ka kummuli. Sarnane õnnetus võib juhtuda, kui liiga suure kiiruse korral näiteks lainesse kinni sõita, millega veetakistus ootamatult suureneb, kuid purje veojõud jääb samaks – siis käib katamaraan kummuli üle vööri. Ja kui katamaraan keset ookeani juba külili või kummuli on, siis omal jõul püsti enam ei saa,” selgitab Ots.
Katamaraan võib kerge ja keskmise tuulega tõesti tunduda turvaline ning olla seda ka tugevama tuulega ohu piiril kihutades, kuid kuna kreeni ei teki, siis katamaraan ümbermineku ohust ette ei “hoiata”. Seetõttu tahavad mitmekerelised alused tarka ja ettevaatlikku kaptenit, kes sellise õnnetuse ära hoiaks.
Ümber läinud katamaraani oma jõududega püsti ei saa
Foorumis arutavad purjetajad ka selle üle, et viimastel aegadel on katamaraanidega olnud palju õnnetusi, lisaks peetakse neid aluseid liiga kalliks – sama raha eest oleks saanud veel parema ühekerelise avamerejahi.
Olümpiahõbe purjetamises Toomas Tõniste väidab, et kuna nii pikal reisil kogeb väga erinevaid tingimusi, siis tema valiks siiski ühekerelise aluse. “Minu arust on see merekindlam. Kui kokkusattumuste koosmõjul peaks katamaraan halbadesse lainetesse sattuma, võib ta ümber minna, sest kiilu ju sellel katamaraanil pole. Ühekereline alus aga pöörab ennast püsti tagasi – tuleb lihtsalt ise mees olla, et vahepeal paadist ära ei kao. Samuti peksavad lained katamaraani rohkem, ta ei mahu nii sujuvalt lainete vahele. Inimestele võib see tähendada rohkem merehaigust,” räägib riigikogu liige.
Purjetamist hobiks pidav Kalev Vapper nõustub eelkõnelejatega, et ühekereline alus on tugevas laines stabiilsem, kuna kõigub üksnes ümber pikitelge; katamaraanil, johtuvalt tema kahest kerest ja nende vahele jäävast vahemaast, on laiust enam ja seetõttu kõigub ta olenevalt lainest ka külgsuunas.
“Mida tugevam tuul, seda suuremad riskid katamaraaniga purjetades on. Katamaraan võib takerduda vööri(de)ga sedavõrd tugevalt lainesse, et käib üle nina kukerpalli kummuli. Oht on ka siis, kui ülepurjestuse tõttu alltuulepoordi liigselt kreeni minnakse ja alus lihtsalt ümber läheb. Vastandina ühekerelisele jahile, mis raske kiilu abil jonnipunnina taas püsti tõuseb, ei saa avamerel kummuli läinud katamaraani enam kuidagi ilma kõrvalise abita püsti,” mainib Vapper.
Mugavust ja ruumi on katamaraanil aga mõistagi enam kui ühekerelisel jahil ja õige purjestuse korral peaks ka kiirust rohkem olema, lisab Vapper. Lõbusõidul, nagu see Tättel ja Matverel käsil on, saab ju arvestada ilmaprognoose ja liigsest riskist hoiduda.
Olgu, kuidas aluse valikuga on, kõige olulisem on ümber maailma purjetamisel ikkagi meeskond. Meie Ümber Imelise Ilma purjetajad seda kahtlemata on. Soovime omalt poolt ümber ilma purjetajatele hääd tuult purjesse ning ohtralt meremiile.
Katamaraan Nordea
Lagoon 421 tüüpi katamaraan Nordea on valminud 2010. aastal Prantsusmaal “Lagooni”-nimelises laevatehases. Nordea on ehitatud turvaliseks ja mugavaks avamerepurjetamiseks. Korpus on valatud polüestrist nn balsa-sandwitch-tehnoloogiat kasutades. Tehas on viimase 10 aasta jooksul valmistanud üle 1500 nn cruising-tüüpi ookeaniklassi katamaraani ning omab seega suuri kogemusi merekindlate aluste tootmisel.
Alus on 12,6 m pikk ja 7,5 m lai. Masti kõrgus on 20 m ja purjepind 104 m2. Lisapurjena on võimalik kasutada 140 m2 suurust spinnakeri või genakeri. Keskmine kiirus on 6–7 sõlme.
Katamaraanil on ka kaks 40-hobujõulist mootorit, mis võimaldavad edukalt sadamates manööverdada ja sõita merd kiirusega kuni 7 sõlme. Mootorid on ökonoomsed ning tarbivad kütust 3 liitrit tunnis.
Katamaraani kreen on väike ja seetõttu tunnevad ka väheste meresõidukogemustega inimesed end katamaraanil mugavalt ja turvaliselt. Proovipurjetamisel on Nordea saavutanud tugevas tuules suurimaks kiiruseks 16,2 sõlme.
Nordeal on neli kahekohalist kajutit. Kõik kajutid on varustatud oma duširuumi ja WCga.
Lisaks on üks ühekohaline kajut ja kaks magamiskohta salongis.
Kõrgetel lõuna- ja põhjalaiustel kiiljaht, troopikas katamaraan
Tiit Pruuli,
Jahtlaev Lennuki madrus
1999–2001, Katamaraan Nordea maapealne koordinaator
2010–2012
Kas katamaraan või kiiljaht – see on minu arvates paljuski merekultuuri või koolkonna küsimus. Mõlemal on plusse ja miinuseid. Eelistus sõltub sellest, kes ja milleks alust kasutab. Eesti asjalikumad avameresõitjad on enamikus oma koolituse saanud veel nõukogude ajal ja sealt on pärit ka tänased hoiakud. Tollal, 1960.–1980. aastatel, polnud ei maailmas ega ammugi Eestis korralikke avamerekatamaraane.
Katamaraanidega juhtus suhteliselt sageli õnnetusi, kuna nende kvaliteet polnud kõige parem. Tõsised mehed võistlesid ikka rasketes oludes ja traditsiooniliste kiiljahtidega. Eesti ei ole ju looduse poolest sooja ilma kruiisipurjetamiseks, kuhu katamaraan ideaalselt sobib, parim paik, sestap on meie valikud olnud teised. Vaadake aga Vahemere sadamaid või heitke pilk Kariibidele – valdavalt sõidavad hobipurjetajad katamaraanidega. Tänu meresõidu kiirusrekordite purustamise populaarsusele on katamaraanide arendamisse viimastel aastakümnetel palju panustatud.
Mis puudutab meresõitu, siis katamaraanid on reeglina kiiremad kui kiiljahid. Kiirus kompenseerib ka tuulde sõidu väiksema nurga ja triivi.
Kõige selgem eelis on katamaraanidel aga siis, kui vaatame mugavusi reisil ja ankrus seismisel. Jällegi – esimene punkt on stabiilsus, mis on eriti oluline vähemkogenud merelolijale, merehaigus ei tule ehk nii kiiresti, kui laines küljelt küljele kõikuval kiiljahil. Märkimisväärne on seegi, et hästi varustatud katamaraaniga nagu Nordea on sadamaakvatooriumis väga mugav manööverdada. Kuna katamaraanil on ühe kere asemel kaks keret, siis on võimalik suurema meeskonna puhul pakkuda pikal sõidul rohkem privaatsust kui sama pikal kiiljahil. Lõbusõitudel on lõpuks oluline ka katamaraani avar salong ja eriti kokpit, kus toimub ju kogu seltskondlik elu – jutuajamised, söömised, peod.
Mõistagi on katamaraani ostmine ja ülalpidamiskulud kallimad kui sama pika kiiljahi puhul, ka see on põhjus, miks neid Eestis veel vähe on.
Lennuki marsruut oli teistsugune kui Nordeal: Lennukiga sõitsime ka ümber Hoorni ja Hea Lootuse neemede. Need regioonid on katamaraanidele oma tuulte ja ebardlainetuse tõttu raskemad läbida. Kõrgetel lõuna- ja põhjalaiustel kasutaksin mina kiiljahti, troopikas katamaraani. Aga Nordea marsruudi ja eesmärkidega sobibki katamaraan suurepäraselt kokku.
| Kommentaarid |
|
