Noored kooli: Tehnikaharidusega noored kaheks aastaks klassi ette?
Karl Erlenheim on Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane tehnilise füüsika erialal. Pärast ülikooli lõpetamist otsustas ta aga inseneritöö või magistriõpingute asemel liituda programmiga Noored Kooli, mille eesmärgiks on tuua Eesti haridusse positiivne muutus, kasvatades noori haridusteadlikke liidreid.
Margus Ots,
Sihtasutuse Noored Kooli kommunikatsiooni- ja värbamisjuht
Selleks valitakse igal aastal kandideerinute seast välja mõned tegusaimad noored, antakse neile praktiline koolitus ning saadetakse seejärel kaheks aastaks mõnda Eestimaa kooli õpetama. Karl õpetab Keila Koolis füüsikat. Miks peaks tehnikaharidusega noor edukas inimene valima kaheks aastaks õpetaja elukutse?
Miks otsustasid liituda Noored Kooli programmiga?
Noored Kooli üleskutses veetles mind sõna “liider” – tundsin, et on mul palju häid mõtteid, kuid puudu jäi julgusest neid avaldada ning oskusest viia ellu. Mõtlesin, et kui julgen seista 30 õpilase ees, siis julgen teha ka kõike muud. Samuti soovisin saada praktilist juhtimiskogemust ja programm pakkus selleks ideaalset võimalust.
Väike maailmaparandamissoov oli ka. Nägin õpetamises võimalust midagi Eesti jaoks ära teha. Igal pool räägitakse, et insenere ja tehnilise haridusega inimesi on vaja, aga neid pole kusagilt võtta, kuna reaalained on ebapopulaarsed. Tahtsin viia kooli sõnumi, et füüsikat tasub õppida, sest selle haridusega juba hätta ei jää.
Mida sõbrad arvasid, kui sellest otsusest kuulsid?
“Mis sul viga on?” oli mitme tuttava esimene küsimus. Sul on nõutud haridus, hea töökoht, võimalus jätkata õpinguid järgmisel tasemel, kuid valid hoopis madalapalgalise stressirohke ameti! Kuid nähes, millise arengu ma olen läbi teinud, on suhtumine pigem soosivaks muutunud. Enamik sõpradest on siiski arvamusel, et ise ei liituks, kuna see on liiga raske.
Kuidas hindad reaalainete õpetajate olukorda koolides kõrvaltvaataja pilguga?
Reaalainete õpetamine koolides on väljakutse, kuna reaalainete õpetajaid on vähe ning olemasolevaid kasutatakse maksimaalselt ära.
Koolide vahel käib tihe konkurents – olen saanud mitu tööpakkumist teistest koolidest, kus samuti on suur füüsikaõpetajate põud. Palutakse tulla ja õpetada kas või ainult üks päev nädalas teises koolis. Mul on aga nii palju tööd, et ei saa kuidagi vastu tulla ja pean raske südamega ütlema “ei”. Kurb on mõelda, et koolidel on keeruline leida õpetajaid, kes annaks nii olulist ainet nagu füüsika. Mitmetes koolides peab seda siis andma teise aine õpetaja... Teisest küljest aga on uhke tunne, et olen ühiskonnale vajalik ning minu tegevusest sõltub nii palju.
Millised on noore õpetaja peamised väljakutsed?
Neid on palju, sest õpilasi on palju, tunde on palju, materjali on palju. Üldine olukord on õnneks paranemas: uus õppekava, kaasaegsemad õppematerjalid… Teha on palju ja pead õppima olema efektiivne, et oma aega maksimaalselt ära kasutada. Ööpäevas ei ole ühtegi üleliigset minutit.
Tudengid on võib-olla harjunud sellega, et semestri sees võib võtta rahulikult ja pingutama peab sessi ajal. Kui lähed aga õpetama kooli, siis oleks nagu iga päev suuline eksam ja sinu teadmised pannakse proovile väga ausa publiku ees.
Kuidas valmistati ette õpetama minekut?
Ettevalmistus tööks oli intensiivne ja väga praktiline. Samuti jätkub väljaõpe igal teisel nädalavahetusel koos lennukaaslastega, st teiste samal aastal Noored Kooli liitunutega. Aeg-ajalt saab teiste maade partnerorganisatsioonide kaudu ka välismaa kolleegidega kogemusi jagamas käia. Õpetajana saab elukestev õpe täiesti uue tähenduse, kuna tunned kogu aeg, et pead ja tahad areneda. Alati saab paremini.
Mis on Sinus muutunud programmis oldud aja jooksul?
Olen tohutult juurde saanud julgust ja enesekindlust – kuskil grupi ees mingil teemal sõna võtta ei ole probleem ning ei tunne hirmu autoriteetidega vesteldes ega vaieldes. Kui varem ei teadnud, mida täpselt teha tahan, siis nüüd on Noored Kooli koolitustel õpitud eesmärgistama ka muud elu.
Programmi aega on jäänud järele veel pool aastat – mida plaanid teha pärast programmi lõppu?
Ei ole veel kindel, millisest uksest sisse astun, kuid tunnen, et kõik uksed on valla. Üks mõte on jääda kooli edasi, kuna siin on tõsiselt palju ära teha. Praegu aga ahvatleb ka stabiilne kellast-kellani inseneritöö. Antud hetkel on mulle isegi pakutud seda võimalust ja kaalun seda päris tõsiselt. Üks on kindel – eesmärk on pidev areng ja seepärast on plaanis jätkata õpinguid.
Miks peaks üks tehnikaharidusega ülikoolilõpetaja kaaluma Noored Kooli programmi kandideerimist?
Te arvate, et tunnete oma ainet? Püüdke seda klassitäiele õpilastele edasi anda ja vaatame siis! Einstein on öelnud: “Sa ei saa millestki aru enne, kui pole seda oma vanaemale ära seletanud.” Noored Kooli kontekstis võib öelda, et kuni sa pole oma ainet õpilastele selgeks teinud.
Noorele inimesele on kaks aastat koolitööd tõsine hüpe enesearengus. Kusagilt mujalt ei ole võimalik nii noorelt nii suurt praktilist juhtimis- ja esinemiskogemust saada, nagu koolis õpetades.
Õpetajana mõjutad iga päev ligi 200 noore tulevikku ning sinust sõltub, kui paljud neist on motiveeritud ja võimelised minema ülikooli õppima tehnikaalasid ning näiteks sinu tulevases ettevõttes töötama. Teisest küljest ei tohiks just tehnikataustaga inimene tahta kooli õpetama minna, kuna siis võivad insenerierialad noorte hulgas liiga populaarseks saada ja tööturule tuleb mõne aasta pärast liiga palju konkurente J.
Inseneeria soovib Sulle jõudu ja jaksu tehnikaerialade populariseerimisel noorte hulgas!
Ka sellel aastal on ülikoolilõpetajatel võimalik kandideerida Noored Kooli programmi – selleks tuleb täita avaldus koduleheküljel www.nooredkooli.ee enne 4. märtsi.
| Kommentaarid |
|
|
||||||||
