Energiasalv OÜ analüüs: Eesti elektrimajanduse arengustsenaariumid
Eesti elektrimajanduse arengukava, mis võeti vastu 2009. aastal, on ajale jalgu jäämas ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on algatanud selle reformimise, küsides elektrituru osalistelt ettepanekuid vajalikeks muudatusteks.
Lembit Vali,
Energiasalv OÜ
Arengukava uuendamine eeldab erinevate elektritootmise stsenaariumite analüüsi, kus leitakse parimad lahendused baaskoormuse ja tipukoormuse katmiseks, ning reguleerivate jaamade ehitamist. Eesmärk on vältida ebamõistlikke otsuseid, mis tõstaksid liigselt elektri hinda. Järgnevalt on toodud Energiasalv OÜ poolt koostatud analüüsi tulemused eesmärgiga kutsuda kaasa mõtlema ja ärgitada diskussiooni.
Vastavalt mullu novembris vastu võetud ELi tööstusheitmete direktiivile tuleb eriheitmete normidele mittevastavad elektrijaamad hiljemalt aastaks 2023 sulgeda või renoveerida. Põhivõrgu ettevõtte AS Elering prognoosi kohaselt on aastaks 2020 Eestis oodata tootmisvõimsuste defitsiiti 364 MW. Samas on Eestil kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu ning kui vaadata ELi poole, siis käsitletakse seal taastuvenergiat pikaajalises plaanis palju radikaalsemalt kui meil.
Kui rääkida elektritootmisest, siis on meil taastuvenergeetikas võimalik oluliselt suurendada ainult tuule kasutamist, mis nõuab reguleerivate (salvestavate) elektrijaamade ehitamist. Tootmisvõimsuste rajamise vajalikkust tuleb aga vaadelda eelkõige läbi energiajulgeoleku prisma. Elektrienergia julgeolek tähendab välisteguritest sõltumatut võimet tagada igal ajahetkel Eestis asuvate tarbijate elektriga varustatust. Julgeoleku tagamiseks peab riigis asuma piisaval hulgal tootmisvõimsusi, need peaksid aga olema ühiskonnale majanduslikult soodsaimad ning minimaalse keskkonnamõjuga.
Tagatud peab olema primaarenergia allikate mitmekesisus, eelistades taastuvaid allikaid ammenduvatele kütustele. Pidades silmas poliitilist eesmärki lahutada ennast Venemaa elektrisüsteemist, peab meie elektrisüsteem olema võimeline töötama pikaajaliselt isoleeritult. Oleme ehitanud ning ehitame veelgi elektrilisi ühendusi Soomega ning käivitunud on elektriturg, kuid need ei lahenda kõiki elektrisüsteemi kitsaskohti. Arvestama peab ühenduste katkemise võimalustega ehk N-1 kriteeriumiga. Samuti on tipukoormuste ajal naabersüsteemides endas tootmisvõimsuste defitsiit ning elektri import seetõttu raskendatud.
Tipukoormuse katmise võimalused
Eesti koormuskestvuse kõveral (joonis 1) on näha, et tipu ajaline kestvus on ainult 1600 tundi aastas. Järelikult tuleb valida selline tootmisviis, kus investeering on kõige väiksem. Tänast gaasimajanduse olukorda arvestades ei ole gaasiturbiin mõistlik lahendus, sest tiputarbimise ajal gaasi lihtsalt ei jätku. Näitena võib tuua 2005. aasta jaanuarikuud, mil kehtestati gaasitarbijatele piirangud. Samuti ei ole mõistlik tugineda ainult ühele kütuse tarnijale.
Oleme teinud pumphüdroakumulatsiooni elektrijaama (PHAJ) ja gaasiturbiini (koos LNG-terminali rajamisega) stsenaariumite võrdluse, mis näitab PHAJ suurt eelist, arvestades tema töötamise eripära. PHAJ pumpab vett madala tarbimise ehk odava elektri ajal reservuaaridesse ning toodab ise elektrit siis, kui nõudlus on kõrgem. Öösel tarbides on võimalik tagada tipuaegne valmisolek.
Baaskoormuse katmise võimalused
Baaskoormuse katmiseks on võrreldud uut põlevkiviplokki ja tuuleparke koos PHAJ-ga. Analüüsis on arvesse võetud põlevkivi piisavuse küsimus ning ka selle maksimaalne väärtustamine, seda konkreetselt Eesti Energia põlevkiviõli tootmisplaane arvestades. On toodud põlevkivist toodetud elektri ja õli kasumlikkuse võrdlus, millest on selgelt näha, et majanduslikult on elektrijaamades põletamise asemel põlevkivist mõttekam toota õli. Kahe stsenaariumi kulude võrdlusest järeldub, et tuuleparkide kasutamine koos PHAJ ja gaasimootoriga on uuest põlevkiviplokist efektiivsem. Tuulestsenaariumi rakendamiseks on vaja gaasimootori paigaldust, kuna 400 tundi aastas tuulevaikuse korral ei suuda PHAJ kompenseerida 270 MW netobaasvõimsust.
Analüüsist selgub, et Eesti koormustipu ja ka baaskoormuse katmiseks on majanduslikult mõistlik rakendada tuuleparke ja pumphüdroakumulatsiooni elektrijaama koos gaasimootoriga.
PHAJ ehitamine võimaldab:
• langetada elektri hinda, tõrjudes turult välja kõige kallimad tootjad, kes määravad turuhinna
• suurendada energiajulgeolekut
• tõsta elektrivarustuse kvaliteeti reguleerteenuse pakkumise kaudu
• positiivset sotsiaalmajanduslikku efekti.
PHAJ projekti materjalidega ja erinevate sellekohaste uurimustega on võimalik tutvuda OÜ Energiasalv kodulehel www.energiasalv.ee.
Alternatiivid
Analüüsis vaadeldi kahte tipukoormuse katmiseks vajalike tootmisvõimsuste stsenaariumi
Pumphüdroakumulatsiooni elektrijaam (PHAJ) ja gaasiturbiinid
Põlevkiviplokk ja tuulepargid koos PHAJ-ga.
| Kommentaarid |
|
|
||||||||
